Viimaste päevade tegemised

Nüüd on kättejõudnud kirjutamise "tähtaeg" . Nagu mäletate, lubasime järgmise sissekande ajapuuduse tõttu teha Novembri alguses. Tehtud - ja teeme veel! :)

Alustame eelmisest reedest. Käisin Ferryga pärast pikka pausi esmakordselt kuulekuse trennis. Nagu oli ka arvata, ei sujunud trenn kohe mitte. Kõrvalkõnnil kontakti polnud, kohale minek oli täiesti ära ununenud ning juurdetulekust polnud halli haisugi. Maas olid mingid huvitavad lõhnad, mis kusjuures ei huvitanud ainult Ferryt, vaid ka teisi koeri. Maria (meie treener) pakkus, et võib-olla on platsil käinud mõni jooksuajaga koer. Muidugi on osaliselt süüdi pikk paus treeningutes.
Laupäeval Ferryga midagi erilist ei teinudki. Ise käisin aga fotopoes, hankisin veidike kola juurde.
Pühapäeval oli aga Keilas mäkkejooksu-võistlus. Hommikul oli jubedalt külm, siia sobiks vanishi reklaamist "prrr külm".
Igatahes kui nüüd asja juurde minna, siis Ferry ajaks oli 16,02.
Peale mäkkejooksu läksime Maria ja Pireti ning Jasperi ja Pipiga rongijaama. Teepeal jaama selgus, et järgmine rong läheb alles tunni aja pärast. Otsustasime minna koertega jalutama - ikka parem, kui rongijaamas igavleda.. Ja surnuks külmuda! Jalutuskäigul silmasime ühte metsatukka. Kui kella vaatasime, siis selgus, et me oleme jalutanud.. Täpselt üheksa minutit. Nii, et aega oli. Metsas jalutatud ja Ferry ennast kraavis mudaseks teinud, suundusime tagasi rongijaama. Veidike ootamist ja saimegi minna sooja rongi üles soenema . Maha läksime Tondil, sealt suundusime trammi peale ning sõitsime Vineeri peatusesse, kus tuli Jasperi ja Pipiga hüvasti jätta ning koju kõmpida.

Nüüd sai viimaste päevade tegevustest pajatatud ja ega rohkem polegi midagi.
Ega siis miskit, kui peatse kohtumiseni.

Aa. Üks asi siiski on, mida peaks veel mainima. Nimelt ei ole ma enam meie KK1 eksami suhtes nii kindel, kas me läheme. Sõltub siiski, kuidas järgnevate päevade treeningud sujuvad. Ei näe mõtet raha raisata ja minna sinna siis nalja tegema.