2014/2015

Kuna käesolev aasta hakkab lõppema, on õige aeg sellele joon alla tõmmata ja seada eesmärgid uueks võistlusperioodiks.
2014. aasta oli meile spordis edukas, kuid oli ka tagasilööke. Õigemini oli üks suur ja ainus tagasilöök - teada saamine Jazzi tervisest. Ma ei suuda siiamaani välja mõelda enam midagi palju hullemat, kui seda on noorel koeral avastatud probleemid seljaga ja parema puusaliigese artroos. Eriti sportkoeral, kellega oli plaan trenni teha ja võistelda. Muidugi hea, et me sellest teada saime ning ei tegele enam agilityga. Kuid ma võin kinnitada, et meil ei ole ka nüüd muretu elu. See kõik annab tegelikult tunda igapäevases elus - trenne saame me teha piiratult ning kui koormus liiga suureks läheb, hakkab Jazzi nähtavalt lonkama. Aga ma leian, et seni, kuni koer on ise väga motiveeritud ja tahab tööd teha, ei ole põhjust seda võimalust talt täielikult ära võtta. Ma usun, et iga koer on siia ilma sündinud mingi eesmärgiga. Ja Jazzi silmadest on näha, et tema eesmärgiks on olla omanikule meelejärgi ja lahendada talle antud ülesanded alati võimalikult hästi. Ta on kõige püüdlikum, kontaktsem ja koostöövalmim koer, keda ma üldse kunagi kohanud olen. Kõik borderid ei ole kaugeltki sellised. Seetõttu me kindlasti jätkame treeninguid ja võistluseid, kuni Jazz seda ise tahab ja suudab. Me jälgime tema tervist kindlasti ja teeme järgmisel aastal ka uued pildid, et tema seisu aastataguse ajaga võrrelda. Ma siiralt loodan, et me saame siiski oma sõnakuulelikkuse karjääri jätkata ning Jazzi tervis peab vastu.
Edukast poolest - osalesime Jazziga 2014. aastal kokku viiel sõnakuulelikkuse võistlusel, millest 3 olid ametlikud ja 2 mitteametlikud.
Jaanuaris oli meil esimene katse SK1 klassis, saime tookord II järgu ja 218 punkti - ebaõnnestus ruut, kuna ma ei peatanud Jazzi õigel ajal. Muidu olid kõik võtted suurepäraselt tehtud ning Jazz oli selleks klassiks igati valmis.
Juunis saime oma esimese järgu SK1´s kätte (263,5p) ning jätkasime treenimist SK2´ks.
Oktoobris osalesime SK2 klassis - I järk, 256,5 punkti ja uks erivõitja klassi oli avatud!
Detsembris osalesime prooviks  kahel mitteametlikul võistlusel SK3 klassis, kus jäime mõlemal korral järguta (esimesel korral vedasid alt märki saatmised ruutu minekul ja suunatud toomisel ning pulgad, teisel korral ruutu saatmine, suunatud toomine ja ZET). SK3 klassi jaoks on Jazz veel liiga ebastabiilne, kuid juba nende kahe mitteametliku võistluse põhjal on välja joonistunud samad võtted ja vead, mis on vaja korda saada.
Kõikvõimalikest punktitabelitest nii palju, et TAKO SK karikasarjas olime me 6. kohal (25st) ja EKL punktitabelis oma SK2 tulemusega 9. kohal.
SK3 klassi jõudmine on tegelikult selle aasta üks kõige olulisemaid märksõnu. Nüüd ma mõistan, et siin klassis hakkab tegelikult see kõige raskem töö ja võistlemine pihta. Lisaks ootab ees tõeline konkurents - eriti järgmisest aastast alates. Rolli hakkavad mängima kõikvõimalikud detailid treeningutes, mis varem võib-olla nii suurt tähtsust ei omanud. Ühesõnaga - kerge ei saa olema. Aga kas peakski?
Ferryst nii palju, et oleme ikka trenne teinud, kuigi oleks võinud palju rohkem... Ja oleks võinud osaleda ka mitteametlikel võistlustel, et ära näha, mis seisus ja kui kaugel me tegelikult oleme. Paraku on aga Jazzi treenimine võtnud oma osa ja nüüd vajab see senisest veelgi rohkem aega. Siiski tahan ma Ferryga jätkuvalt SK2 klassis võistelda proovida - on ju selle nimel juba päris palju tööd tehtud ja vähemalt II järgu saamine peaks meile tulevikus igati jõukohane olema.
2015
Kõige suurem eesmärk on Jazzi edukas ettevalmistamine ja võistlema hakkamine SK3 klassis. Hea on see, et meie koertekoolis on praegu kõige rohkem erivõitja klassi koeri, mistõttu saame üksteisele alati abiks olla. Konkurents on erivõitja klassis läinud juba nii tihedaks, et esikolmikusse pääsemiseks ei piisa alati enam esimesest järgust. Seetõttu on soorituste kvaliteet väga oluline. EKL punktivõistlusel võistles kohtadele 2014. aastal 6 koera, algaval aastal on see arv pigem 8 (kui just keegi olemasolevatest koertest võistlemist ei lõpeta). Meistrivõistlustel osales 2014 6 koera (koos Vika-Bronaga oleks olnud 7), järgmisel aastal võib see arv olla vabalt juba 8-10.
Meie anname igal juhul endast parima ja osaleme kindlasti nii punktivõistlustel kui ka Eesti meistrivõistlustel. Esimene ametlik võistlus on arvatavasti märtsis, mistõttu jääb meil aega mitteametlikult võistelda ja ennast korralikult ette valmistada.
Kui numbritest rääkida, siis Jazziga tahaks kindlasti osaleda vähemalt viiel punktivõistlusel (parem oleks, kui rohkematel), pääseda poodiumikohtadele ja saavutada esimene järk vähemalt ühel korral (miinimum).
Ferryga tuleb hakata esialgu jälle mitteametlikult võistlema - juba talvel. Kõigepealt taseme hindamiseks ja suurel platsil oleku harjutamiseks (ilma kuskile jooksmiseta). 2015 tahaks Ferryga osaleda vähemalt ühel ametlikul võistlusel - sel hetkel, kui me võiksime olla valmis vähemalt II järgu peale tulemuse sooritamiseks.
2015 on kindlasti ka see aasta, mil tuleb valmistuda uuteks sõnakuulelikkuse reegliteks.
Ja kuigi ma igal aastal luban endale, et uuel aastal hakkan rohkem trenne filmima - siis nüüd vähemalt võistlused (nii ametlikud kui mitteametlikud) peavad küll olema alati jäädvustatud, et saaks taset ja vigu analüüsida!
Ja koertest tuleb uuel aastal palju rohkem pilte teha!
Ja blogisse tuleb palju sagedamini kirjutada!
Ja Jazzile tuleb uus jalutusrihm osta!
Ja mulle tuleb treeningvest osta!

Jazzi mitteametlik SK võistlus 07.12.14

Pühapäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud mitteametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Svetlana Zolotnikova. Tulemuseks SK3-klassis 4. koht (4st), järguta, 188 punkti.


Hindamislehelt
1. Grupis istumine - 10 x 3 = 30 p
2. Grupis lamamine - 9,5 x 3 = 19 p

3. Kõrvalkõnd ilma rihmata - 8 x 3 = 24 p
4. Seisma, istuma ja lamama minek liikumiselt - 9 x 3 = 27 p
5. Juurdetulek seisa ja lama peatustega - 9 x 4 = 36 p
6. Saatmine märki, ruutu ja juurdekutsumine - 0 x 4 = 0 p

7. Suunatud toomine - 0 x 3 = 0 p
8. Metalleseme toomine hüppega üle tõkke - 8 x 3 = 24 p
9. Eseme äratundmine ja toomine - 0 x 3 = 0p
10. Kaugjuhtimine - 7 x 4 = 28 p

Kommentaarid
Meie esimene proov erivõitja klassis. Eesmärk oligi vaadata, mida Jazz tegelikult oskab ja mida mitte. Ja see võistlus andis väga palju tagasisidet. Julgeks öelda, et meile oli see käesoleva aasta kõige kasulikum võistlus! Ilmnes mitmeid üllatusi, mis tagantjärele mõeldes polnudki mingid üllatused, vaid täiesti ette nähtavad vead. Lihtsalt minu kogemus ei osanud neid siis veel sellise pilguga vaadata.
Püsivõtted olid tehtud valdavalt hästi - lamamisel oli Jazz Sveta sõnul korraks nina maha pannud (mis näitab ikkagi mingi stressi olemasolu). Kuid arvestades, et see oli üldse täiesti ehku peale minek ja me polnud püsivusi koos võõraste koerte ning häirijatega juba väga pikka aega teinud (rääkimata varjesse minekust), siis saime me minu arvates suurepäraselt hakkama.
Kõrvalkõnd - positiivne on, et Jazz ei pressinud enam nii hullusti mu jala peale ning hoidis üldiselt paralleerset asendit - ehk tehtud töö on vilja kandnud. Nüüd on aga ilmnenud uued vead - vasakpöörded, mingid imelikud minu selja taha minekud ja peatustel ei lähe ta lõpuni istuma (täiesti võimalik, et tagumise jala pärast)... Kuid meeleolu oli rahulikum ja üldpilt, kasvõi videot vaadates, palju parem.
Peatused kõrvalt - kõrvalkõnd oli ka parem, seisa ja lama peatused olid üle ootuste hästi tehtud (sirged, kiired asendid). Istu peatus - enam-vähem, kuid võiks olla kiirem. Mul on järjest rohkem tunne, et see on ikkagi seotud Jazzi tagumise käpaga ja seda ei saagi võib-olla paremaks.
Juurdetulek - seisa asendis Jazz reageeris Sveta käsule kerge võpatamisega (ennetamine). Üldiselt head, kiired peatused ja tore oli üle pika aja näha ka ilusat kõrvale tulekut!
Märk/ruut - seda, miks Jazz esimesel katsel paremale poole tormas, teab ta küll ainult ise. Järeldan, et talle pole märki saatmine veel täiesti selge. Ja see ruudu alguses (vahel lausa enne ruutu) seisma jäämine on ka mitu trenni eelnenud viga, ehk nulli oleks me saanud suure tõenäosusega igal juhul. Kõrvale tulek oli ka midagi uut...
Suunatud toomine - märki ta ju läks, aga peatumine!!! Minu enda viga, kuna ma pole kunagi trennides märgile 2 meetrise raadiusega ringi ümber tõmmanud - ma küll vaatasin ja kahtlesin viimastes trennides, et äkki Jazz jääb märgist liiga kaugele seisma ja selle tõttu ringist välja, aga polnud kunagi kinnitust saanud. Nüüd sain. Tore, et parandades saime lõpuks võtte tervenisti sooritatud. Märgis peatumine on siiski märksõna. Ja tervet võtet on vaja koos liikumisjuhi ja abilisega, kes hantleid maha paneb, teha - üksi treenides pole see sama, mis võistlustel!
Metallhantel - ma ei oska visata.. Aga tore, et hüppas ja hüppas tagasi. Ja tõi enam-vähem ok kiirusel.
Eseme äratundmine ja toomine - ebakindlus. Miks ta otsustas minna uuesti teisi pulki üle kontrollima, seda võibki iseloomustada vaid selle sõnaga... Sellest võttest oli kahju.
Kaugjuhtimine - nagu punktidestki näha võib, tegi poolikuid asendeid ja liikus (ei tagurdanud lõpuni istuma jne).
Kokkuvõttes vigadest - Kõrvalkõnnil peatused. Pöörded-sammud kohapeal. Pööre vasakule. Suurel platsil võtete järjest sooritamine. Märgi asukoht. Peatus märgis. Asukoht ruudus, Suunatud toomine. Pulkade toomisel enesekindlus. Kaugjuhtimine.
Üldiselt võib öelda, et kõige olulisem tõsiasi, millele ma taaskord kinnitust leidsin, on see, et üksinda ei ole võimalik erivõitja klassiks treenida. Vaja on segavate faktoritega trenne, grupitrenne koos teiste koertega, võistlustrenne liikumisjuhiga suurel platsil, eratrenne ja veel kõikvõimalikke muid trenne. Veelkord - erivõitja klass vajab teatud suunitlusega trenne. Ehk kõiksugu märgid, ruudud ja pulgad saavad täiesti uue tähenduse, kui need paneb maha liikumisjuht võtte alguses, võtted sooritatakse järjest ning kõik see toimub suurel, avaral platsil.
Ainus asi, millest natuke kahju on - jaanuaris toimuva punktivõistluseni on vaid loetud nädalad. Ja see aeg läheb nii kiiresti! Kui me valmis ei jõua, siis me ka ei osale. Vähemalt seni kuni järgu saamine (see eeldab ikkagi teatud stabiilsust sooritustes) on küsimärgi all.
Ja võistlusega seoses tahaksin veel tänada Svetat meie hindamise ja platsil liigutamise eest ning Annet transpordi eest tagasi linna!
Tänane võistlus on mulle väga märgilise tähendusega - ikkagi esimest korda kõige kõrgemas, rahvusvahelises võistlusklassis võistelda. Siia jõudmine on nõudnud juba väga suurt tööd, kuid veelgi suurem töö on alles ees.
Erivõitja klass on lihtsalt nii teistmoodi. Ma mäletan, kui 2011. aasta detsembris osalesime Ferryga esmakordselt sõnakuulelikkuse võistlusel, debüüt-klassis. Osales 14 koera, kogu võistluse ajal oli tohutu melu, kõik kohad olid närvilisi algajaid koerajuhte ja sõnakuulmatuid koeri täis :))) Samas vaimus läksid ka ALG-klassi võistlused. Täna, 2014. aasta detsembris valitses aga hallis haudvaikus. Ja ilmselt valitseks see ka siis, kui erivõitjas osaleks 14 inimest. Mis näitab, et erivõitja klassiks on juba koerajuhid nii palju muutunud, rääkimata koerte tasemest. Mul on hea meel, et meie seda suutnud oleme.