Jazz oli minu üllatuseks öösel vägagi rahulik olnud ning ei reageerinud ilutulestikule põhimõtteliselt üldse. Peaks vist tema kõrvakuulmist testima... Ferry, loomulikult - juba viies aasta täieliku rahu!
esmaspäev, 31. detsember 2012
Vana aasta lõpp - õhtused tegemised :)
Käisin koertega veidi varem õues ära, et ei peaks suurema paugutamise ajal enam minema. Õnneks kumbki neist senise kogemuse järgi paukudest eriti välja ei tee ning mingit paanilist hirmu kindlasti ei esine. Jazzi jaoks on see muidugi esimene aastavahetus - eks ema pärast räägib, kuidas ta käitus :) Praegu sööb ta igatahes KONG´i seest õhtust toitu ning on eluga väga rahul - vahepeal väljast tulevad helid ja raketipaugud teda ei sega! Ferry on täielik "vana rahu ise", siiski 5 aastat kõikvõimalike helisid ning aastavahetusi...
Vana aasta lõpp - hommikused tegemised :)
Koerad närisid, kes mida - Jazz toitu KONG mänguasja seest, Ferry vaiba alt leitud konti... Jäädvustatud on ainult Jazzi toimetamised:
Aasta kokkuvõte vol. 3 - Kevin
Nüüd tuleb see kõige igavam osa - jutt minust endast :) Ilmselt ei oska ma väga pikalt midagi kirjutada, aga kokkuvõtlikult, mida ongi ju vaja, vast õnnestub!
Kindlasti oli 2012 aasta väga pingerohke just endale - teise koera tulek, palju trenne ja võistlusi ning kõigi nende sündmuste "telgitagused" mis alati blogisse ei jõudnud ning kõige meeldivamad polnud. Üldiselt üritasin ma siiski maksimaalselt palju asjadest siia otse ja avalikult kirjutada, kuid oli ka teatud teemasid, mida ma ei pidanud vajalikuks puudutada. Ja ei puuduta ka praegu.
Väga palju arendas mind kindlasti järjekordse kutsika üleskasvatamine (ning see areng jätkub ju siiamaani ja ka tulevikus), väga palju uusi võistluskogemusi Ferryga, uued oskused koera meeleolu muutmisel, võistlusteks häälestamisel jne.
Sel aastal sai osaletud ka päris mitmetel koolitustel (kokku 5´l):
31.03.12 – loeng „Sõnakuulelikkuse uued reeglid“, koolitaja Svetlana Zolotnikova
21.07.12 – liikumisjuhtide kursus, koolitaja Svetlana Zolotnikova
27.08.12 – loeng „Agilitykoerte terviseprobleemid“, koolitaja Ronald Mouwen (Holland)
01.09.12 - karjatamiskoolitus, koolitaja Raf Dewinter (Belgia)
03.11.12 - loeng "Sõnakuulelikuse tehniline pool", koolitaja Svetlana Zolotnikova
Nendest kõige mahukam oli loomulikult liikumisjuhtide kursus, mis koosnes teoorialoengust, 2-päevalisest praktikast ning hulgalistest kodutöödest. Peale seda olen ma EKL SK liikumisjuhtide nimekirjas, mis annab õiguse olla liikumisjuhiks ametlikel sõnakuulelikuse võistlustel. Kindlasti tuleb ennast selle jaoks pidevalt täiendada, seega üritan ma TUBLI korraldatud mitteametlikel võistlustel ikka aeg-ajalt liikumisjuhiks või abiliseks olla, et kõik vajalik meeles püsiks :) Järgmisel aastal õnnestub ehk ka seoses VÕI-klassi ülemineku ja selle jaoks valmistumiseks vaja mineva perioodi jooksul ennast ka mõnel suuremal võistlusel (kasvõi lihtsalt teise klubi korraldatud) proovile panna - praegu lihtsalt olen igal võistlusel ise osalenud, kus muidu abiliseks või liikumisjuhiks olla võiks!
Kindlasti pean ma selle postituse ja ühtlasi ka tänavuse aasta kokkuvõtte lõpetama tänusõnadega.
Kõigepealt tahaks nimeliselt tänada meie suurepärast treenerit, Svetlana Zolotnikovat, kes meid mõlema koeraga väga palju aidanud on ning kellega koostöö väga hästi sujub! Tänud!!!
Siis kindlasti ei oleks me sel aastal pooltki saavutada saanud, kui poleks olnud meie suurepäraseid sõpru ja tuttavaid, kes meid trennidesse ja võistlustele kohale viisid ning pärast tagasi tõid! Tänud!!!
Palju oli abi ka inimestest, kes võistlustel kohapeal toetasid, abistasid, rõõmustasid meie saavutuste üle, hiljem õnne soovisid ning ka erinevat nõu andsid! Tänud teilegi!!!
Loomulikult ka meie head trennikaaslased, kes meeldiva õhkkonna loovad ning alati positiivsed on! Tänud!!!
Meie blogi lugejad ja kommenteerijad, kes on oma emotsioone ja arvamusi kirja pannud või leidnud siit lihtsalt midagi huvitavat ja kasulikku lugemiseks! Tänud!!!
Oma koerad, kes on küll aeg-ajalt parajad lambad :)), kuid tegelikult väga-väga toredad kaaslased ja head sõbrad! Tänud!!!
Head vana aasta lõppu ja uue algust kõigile!!!
Kindlasti oli 2012 aasta väga pingerohke just endale - teise koera tulek, palju trenne ja võistlusi ning kõigi nende sündmuste "telgitagused" mis alati blogisse ei jõudnud ning kõige meeldivamad polnud. Üldiselt üritasin ma siiski maksimaalselt palju asjadest siia otse ja avalikult kirjutada, kuid oli ka teatud teemasid, mida ma ei pidanud vajalikuks puudutada. Ja ei puuduta ka praegu.
Väga palju arendas mind kindlasti järjekordse kutsika üleskasvatamine (ning see areng jätkub ju siiamaani ja ka tulevikus), väga palju uusi võistluskogemusi Ferryga, uued oskused koera meeleolu muutmisel, võistlusteks häälestamisel jne.
Sel aastal sai osaletud ka päris mitmetel koolitustel (kokku 5´l):
31.03.12 – loeng „Sõnakuulelikkuse uued reeglid“, koolitaja Svetlana Zolotnikova
21.07.12 – liikumisjuhtide kursus, koolitaja Svetlana Zolotnikova
27.08.12 – loeng „Agilitykoerte terviseprobleemid“, koolitaja Ronald Mouwen (Holland)
01.09.12 - karjatamiskoolitus, koolitaja Raf Dewinter (Belgia)
03.11.12 - loeng "Sõnakuulelikuse tehniline pool", koolitaja Svetlana Zolotnikova
Nendest kõige mahukam oli loomulikult liikumisjuhtide kursus, mis koosnes teoorialoengust, 2-päevalisest praktikast ning hulgalistest kodutöödest. Peale seda olen ma EKL SK liikumisjuhtide nimekirjas, mis annab õiguse olla liikumisjuhiks ametlikel sõnakuulelikuse võistlustel. Kindlasti tuleb ennast selle jaoks pidevalt täiendada, seega üritan ma TUBLI korraldatud mitteametlikel võistlustel ikka aeg-ajalt liikumisjuhiks või abiliseks olla, et kõik vajalik meeles püsiks :) Järgmisel aastal õnnestub ehk ka seoses VÕI-klassi ülemineku ja selle jaoks valmistumiseks vaja mineva perioodi jooksul ennast ka mõnel suuremal võistlusel (kasvõi lihtsalt teise klubi korraldatud) proovile panna - praegu lihtsalt olen igal võistlusel ise osalenud, kus muidu abiliseks või liikumisjuhiks olla võiks!
Kindlasti pean ma selle postituse ja ühtlasi ka tänavuse aasta kokkuvõtte lõpetama tänusõnadega.
Kõigepealt tahaks nimeliselt tänada meie suurepärast treenerit, Svetlana Zolotnikovat, kes meid mõlema koeraga väga palju aidanud on ning kellega koostöö väga hästi sujub! Tänud!!!
Siis kindlasti ei oleks me sel aastal pooltki saavutada saanud, kui poleks olnud meie suurepäraseid sõpru ja tuttavaid, kes meid trennidesse ja võistlustele kohale viisid ning pärast tagasi tõid! Tänud!!!
Palju oli abi ka inimestest, kes võistlustel kohapeal toetasid, abistasid, rõõmustasid meie saavutuste üle, hiljem õnne soovisid ning ka erinevat nõu andsid! Tänud teilegi!!!
Loomulikult ka meie head trennikaaslased, kes meeldiva õhkkonna loovad ning alati positiivsed on! Tänud!!!
Meie blogi lugejad ja kommenteerijad, kes on oma emotsioone ja arvamusi kirja pannud või leidnud siit lihtsalt midagi huvitavat ja kasulikku lugemiseks! Tänud!!!
Oma koerad, kes on küll aeg-ajalt parajad lambad :)), kuid tegelikult väga-väga toredad kaaslased ja head sõbrad! Tänud!!!
Head vana aasta lõppu ja uue algust kõigile!!!
Aasta kokkuvõte vol. 2 - Jazz
Jätkame siis siinkohal järgmise koeraga.
Bordercollie kutsikat ootasin ma juba üle aasta ning sobival ajal üks tubli koeralaps meie perre ka saabus! Hea, et mitte aasta tagasi, kuna siis polnud mul kindlasti veel piisavalt kogemust. Alati võiks kogemusi rohkem olla ning praegu tagantjärele vaadates näen ma kindlasti mitmeid asju, mida ma järgmise kutsikaga teistmoodi teeksin. Aga inimene õpib kogu elu ja elu lõpuni ei saa oodata! Kui rääkida nendest asjadest, siis pean eelkõige silmas varasemat "vabadust" vanuseliselt (st. teiste inimeste, koertega kohtumine + treeningud kodust kaugemal algavad juba 2 kuuselt). Siiski oli mul ka põhjust ettevaatlikusele - Jazz jäi paar nädalat peale koju saabumist haigeks ning tema ravi kestis pea kuu aega - esmased soovitused ja vahendid kliinikus ei mõjunud ning lõpuks pandi ta Loomade Kiirabi kliinikus tilgutite alla. Peale seda oli veel pikk antibiootikumikuur ning spetsiaalne taastumiseks mõeldud söök.
Olen väga õnnelik, et pidasin algusest peale kõige tähtsamaks häid suhteid ning nendele palju rõhku panin. Tehnilisi asju saab alati tagantjärgi teha, aga kutsikaeas loodud suhet mitte nii kergelt!
4-6 elukuuni tegi Jazz trenne kasvataja juures (tänud!!!), kus jõudsime tegeleda "põhialustega" ehk harjutada vaja minevaid asju nii sõnakuulelikuses kui ka agilitys.
5 ja poole kuuselt osales Jazz ka karjatamisekoolitusel - kus küll midagi eriti tol korral ei teinud, kuna oli lihtsalt veel liiga kutsikas iseloomult! Kunagi ehk õnnestub uuesti proovida...
Siinkohal pean ma veelkord tänama meie kasvatajat, Natalja Garastsenkot, kellega meil küll hiljem lahkarvamused tekkisid, kuid kes meid väga palju aitas, toetas, trennidesse ja üritustele kohale viis ning hiljem tagasi tõi. Oli hiljem mis oli, aga tänud on ta ära teeninud!!!
Vahepeal oli umbes 1,5 kuuline paus, mille käigus me iseseisvalt üht-teist harjutasime ning seejärel jätkasime juba Sveta trennides. Olin algul murelik, et oleme vanuse ja oskuste suhte poolest teistest maha jäänud, kuid Sveta rahustas mind ning peatselt mõistsin ma, et kõik on korras :) Kuigi kahtlused jäid veel päris pikaks, siis nüüdseks olen täiesti rahulik ja ei tahagi nii hirmsasti edasi tormata..!
Esialgu võtsime me eratrenne sõnakuulelikuses ning peatselt leidis Sveta meile koha ka agility trennis. Nüüd üritamegi mõlemas maksimaalselt palju kohal käia ning areneda! Progress on vägagi märgatav ja peab hakkama mõtlema sellele, et järgmine aasta ei võistle ma enam ainult Ferryga - selleks ajaks on ka Jazzil vanust nii palju, et teha esimesed etteasted sõnakuulelikuses ja agilitys!
Iseloomult on Jazz kohati tagasihoidlik ja rahulik, järgmisel hetkel aga täiesti hullumeelne ja vägagi aktiivne. Praeguses vanuses hakkab tal ilmselt tulema see muutlik periood, kus kõik asjad, tujud ja meeleolud kõiguvadki üles-alla. Ja eks bordercollied ongi sellised huvitavad, et suudavad väga erinevalt käituda ja kohanduda vastavalt oludele, mis on iseenesest enamikel juhtudel väga hea!
Jazz on väga tubli kasvav borderipoiss!
Bordercollie kutsikat ootasin ma juba üle aasta ning sobival ajal üks tubli koeralaps meie perre ka saabus! Hea, et mitte aasta tagasi, kuna siis polnud mul kindlasti veel piisavalt kogemust. Alati võiks kogemusi rohkem olla ning praegu tagantjärele vaadates näen ma kindlasti mitmeid asju, mida ma järgmise kutsikaga teistmoodi teeksin. Aga inimene õpib kogu elu ja elu lõpuni ei saa oodata! Kui rääkida nendest asjadest, siis pean eelkõige silmas varasemat "vabadust" vanuseliselt (st. teiste inimeste, koertega kohtumine + treeningud kodust kaugemal algavad juba 2 kuuselt). Siiski oli mul ka põhjust ettevaatlikusele - Jazz jäi paar nädalat peale koju saabumist haigeks ning tema ravi kestis pea kuu aega - esmased soovitused ja vahendid kliinikus ei mõjunud ning lõpuks pandi ta Loomade Kiirabi kliinikus tilgutite alla. Peale seda oli veel pikk antibiootikumikuur ning spetsiaalne taastumiseks mõeldud söök.
Olen väga õnnelik, et pidasin algusest peale kõige tähtsamaks häid suhteid ning nendele palju rõhku panin. Tehnilisi asju saab alati tagantjärgi teha, aga kutsikaeas loodud suhet mitte nii kergelt!
4-6 elukuuni tegi Jazz trenne kasvataja juures (tänud!!!), kus jõudsime tegeleda "põhialustega" ehk harjutada vaja minevaid asju nii sõnakuulelikuses kui ka agilitys.
5 ja poole kuuselt osales Jazz ka karjatamisekoolitusel - kus küll midagi eriti tol korral ei teinud, kuna oli lihtsalt veel liiga kutsikas iseloomult! Kunagi ehk õnnestub uuesti proovida...
Siinkohal pean ma veelkord tänama meie kasvatajat, Natalja Garastsenkot, kellega meil küll hiljem lahkarvamused tekkisid, kuid kes meid väga palju aitas, toetas, trennidesse ja üritustele kohale viis ning hiljem tagasi tõi. Oli hiljem mis oli, aga tänud on ta ära teeninud!!!
Vahepeal oli umbes 1,5 kuuline paus, mille käigus me iseseisvalt üht-teist harjutasime ning seejärel jätkasime juba Sveta trennides. Olin algul murelik, et oleme vanuse ja oskuste suhte poolest teistest maha jäänud, kuid Sveta rahustas mind ning peatselt mõistsin ma, et kõik on korras :) Kuigi kahtlused jäid veel päris pikaks, siis nüüdseks olen täiesti rahulik ja ei tahagi nii hirmsasti edasi tormata..!
Esialgu võtsime me eratrenne sõnakuulelikuses ning peatselt leidis Sveta meile koha ka agility trennis. Nüüd üritamegi mõlemas maksimaalselt palju kohal käia ning areneda! Progress on vägagi märgatav ja peab hakkama mõtlema sellele, et järgmine aasta ei võistle ma enam ainult Ferryga - selleks ajaks on ka Jazzil vanust nii palju, et teha esimesed etteasted sõnakuulelikuses ja agilitys!
Iseloomult on Jazz kohati tagasihoidlik ja rahulik, järgmisel hetkel aga täiesti hullumeelne ja vägagi aktiivne. Praeguses vanuses hakkab tal ilmselt tulema see muutlik periood, kus kõik asjad, tujud ja meeleolud kõiguvadki üles-alla. Ja eks bordercollied ongi sellised huvitavad, et suudavad väga erinevalt käituda ja kohanduda vastavalt oludele, mis on iseenesest enamikel juhtudel väga hea!
Jazz on väga tubli kasvav borderipoiss!
Aasta kokkuvõte vol. 1 - Ferry
On aeg võtta kokku tänavune aasta, sedakorda siis numbriga 2012. Mugavamaks kajastamiseks (toimunud on ju väga palju), jagan ma kokkuvõtte kolmeks osaks. Esimene peatükk on Ferryst, teine Jazzist ning kolmas minust. Ma loodan, et see on piisav, et veidikenegi hajutada neid sündmusi mis kõik aset on leidnud.
Alustuseks - ma võin vist julgelt öelda, et selle aasta staariks oli kindla peale Ferry!!! Me suutsime ühiselt saavutada meeletult palju ja loodetavasti saavutame ka tulevikus! Nüüd on vaja lahti mõtestada ja aru saada, mis meile selle edu tagas ja kust see peale hakkas..!
SK trenni minek oli ilmselt meie edu saladuseks. Ma loodan, et teil nüüd igav ei hakka ja te lugemist ei lõpeta, kuna te vastust juba nii kähku teate... :)
Kui nüüd tõsisemalt ja täpsemalt rääkida, siis kindlasti ei olnud see edu lihtsalt suvalise sõnakuulelikkuse trenne pakkuva inimese juurde minekus, vaid just Sveta trennidesse sattumine! Ta suutis meid kõigest paari kuuga viia nii kaugele, et saime varsti eneselegi märkamatult osaleda ilma rihmata kõikvõimalikel ametlikel ja mitteametlikel võistlustel, toimugu need siis sees või väljas! See tundub siiamaani nii uskumatu, arvestades milline Ferry kunagi oli. Seda sõna "kunagi" kipun ma antud kontekstis juba liiga tihti kasutama - see oli tegelikult ju vaid aasta tagasi! See näitab, et oleme juba "harjunud" sellega, et kõik kukub viimasel ajal ilusti välja (stabiilsed tulemused on võimelised tulema ainult koostöös hea treeneriga)!
Algus tundus tegelikult üsna lootusetu. Sveta aga pani meid edusamme tegema esimesest trennist alates!
Ma mäletan, kui minu jaoks oli täiesti võimatu võtta koera küljest ära jalutusrihm (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/02/sk-trenn-100211.html). Ning kui Sveta seda peatselt märkas, oli see minu jaoks algul täielik surm :))) Mu käed värisesid esimesed paar trenni, aga kuna me tegime seda regulaarselt, siis peatselt sain aru, et midagi ei juhtu - koeral on halli seinad ümber ja ta ei saa kuskile kaugemale põgeneda! Ja kui Sveta mõnda aega Ferry peale karjus ning teda asjadega loopis :)) siis varsti sai ka Ferry aru, et pole just kuigi kasulik mööda platsi niisama ringi tormata..!
See "rihma haigus" oli eelkõige minu probleem, kuid mõjutas loomulikult ka väga tugevalt koera käitumist. Kui selle "ravi" hakkas toimima, muutusid kõik asjad kohe palju paremaks!
Nüüd teeme me trenne alati ilma rihmata ning see on juba normiks kujunenud.
Nii me vaikselt arenesime ning hakkasime osa võtma üle platsi toimuvatest ühistrennidest (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/02/sk-uhistrenn-110212.html) ja mitteametlikest võistlustest (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/02/mitteametlik-sk-voistlus-240212.html).
Kui detsembris osalesime me oma enese tarkusega ettevalmistatuna esimesel mitteametlikul SK võistlusel, siis veebruariks oli Sveta jõudnud meiega ligi poolteist kuud tööd teha :) Siis polnud küll veel ideaalset tulemust, kuid ma ei hakanud närvitsema juba nädal enne võistlust! Ja nagu Sveta mulle algusest peale ütles - see väheneb järk-järgult kogemuste tekkides. Nii läkski - iga võistlusega tuli närvipinge järjest hiljem (esmalt paar päeva enne võistlust, siis eelmisel õhtul, seejärel võistluspaika sõites, siis võistluspaigas olles ning lõpuks alles võistlusplatsile minnes).
Märtsis hakkasid trennid toimuma väljas, esmalt TAKO halli ees. Kuni mai kuuni olime seal, püsivusi tegime siiski sees (tavaliselt enne AG trenni algust, kui juba inimesed ringi kõndisid).
Enne järjekordset mitteametliku võistlust (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/05/mitteametlik-sk-voistlus-060512.html) olid jätkuvalt ettevalmistavad ühistrennid üle terve platsi.
Mai lõpus kolisime hoiupaiga platsile, kus peatselt toimus ka meie esimene ametlik võistlus (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/06/sk-voistlus-090612.html)! Selleni oli tol hetkel aega vaid 2 nädalat, mis oli natuke vähe Ferry väliplatsidega harjutamiseks. Kuid siiski see oli väga suur samm edasi ning tol korral saadud III järk motiveeris meid rasket tööd jätkama! Osalesime regulaarselt treeningutel ning mitteametlikel võistlustel "koduplatsil".
Juulis toimus üks mitteametlik võistlus (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/07/mitteametlik-sk-voistlus-290712.html) ka võõral platsil, kus osalesime, et valmistuda järgmiseks ametlikuks võistluseks augustis (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/08/sk-voistlus-110812_11.html). Seal saime ka oma esimese võrratu tulemuse kirja - I järk, täiesti võõral platsil!!!
Augusti lõpus oli veel üks mitteametlik võistlus koduplatsil (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/08/mitteametlik-sk-voistlus-290812.html) ning algas valmistumine SK EMV etteasteks septembris. Meie küll tegime etteastet vähe madalamas klassis, kui meistritiitlile võistlejad, kuid sellegipoolest võtsime seda täie tõsidusega. Kui ilmnes, et suurvõistlus ei toimugi Viimsi staadionil, kus olime pidevalt trenne teinud, oli küll hetkeline paanika, kuid peatselt kohandusime ümber ning jõudsime teha ühe trenni Lauluväljakul - uues toimumiskohas. Kuigi selleks võistluseks jõudsime me kõige vähem valmistuda, saime just seal oma kõrgeimad punktid ALG-klassis (178) (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/09/sk-voistlus-080912.html)! See oli moment, mil võis juba öelda, et Ferry suudab ka võõrastel platsidel teatud juhtudel ideaalseid sooritusi teha! Tookord suutis ta seda aga eriti raskes olukorras (väga palju koeri, pealtvaatajad ning hiiglaslik Lauluväljak)! Sellel võistlusel saavutasime lisaks TAKO Suvekarika (ehk meie 3 esimese ametliku võistlusega) üldarvestuses III koha!
Septembri lõpus osalesime võistlusel Pärnus (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/09/sk-voistlus-290912_29.html), eesmärgiks saada kätte viimane I järk, mis vajalik, et medaliga üle minna kõrgemasse, AVA klassi! Ootuspäraselt võistlus mööduski ning nüüd oli vaja jätkata tööd järgmises klassis võistlema hakkamiseks.
Trenne jõudsime enne järgmist etteastet teha vähe, aega oli sisuliselt 20 päeva. Võistlus toimus uues sisehallis, kuhu me varem sattunud polnud. Jõudsime seal teha 2 trenni, kuigi rahulikuks kohanemiseks oleks vaja läinud umbes 10. Esmakordne proov läks aga üle ootuste hästi (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/10/sk-voistlus-201012.html) - saavutasime AVA-klassis esimese koha, esimese järgu, 176,5 punkti ning saime lisaks veel ka eriauhinna "Tulevikulootus"!
Sellega lõppes meie ametlik võistlushooaeg, kuid treeningud ja mitteametlikud võistlused loomulikult jätkusid - viimaseid oli novembri ja detsembri jooksul tervelt 3!
Algas valmistumine järgmiseks hooajaks, kus me peame varem või hiljem tegema proovi VÕITJA klassis. Et see paremini edeneks, võtsime alates novembrist Sveta juures eratrenne.
SK kohapealt on nüüd vist suuresti kõik.
Lisaks osalesime Ferryga Pitch & Go (eseme äratoomise) võistlustel, mis olid lihtsalt suve jooksul vahepealseks lõbuks, kui tööd juba liiga palju sai :)
Nüüd faktiliselt:
Kokku 18 võistlust, nendest:
16 sõnakuulelikkuse ja 2 Pitch & Go võistlust, millest omakorda:
11 mitteametliku ja 5 ametliku sõnakuulelikuse võistlust, Pitch & Go võistlused olid mõlemad mitteametlikud.
Auhinnalistest kohtadest saavutasime tänavu SK võistlustel:
2 x 3. koha
8 x 2. koha
2 x 1. koha
16´st SK võistlusest 12´l korral olime pjedestaalil!
Järkudest saime SK võistlustel:
1 x III järgu
3 x II järgu
12 x I järgu
Keskmine punktisumma SK võistlustel 167 p.
Parim tulemus Pitch & Go´l oli 160 p/ 8 viset.
Ferry on sel aastal olnud ikka meeletult tubli koer!
Alustuseks - ma võin vist julgelt öelda, et selle aasta staariks oli kindla peale Ferry!!! Me suutsime ühiselt saavutada meeletult palju ja loodetavasti saavutame ka tulevikus! Nüüd on vaja lahti mõtestada ja aru saada, mis meile selle edu tagas ja kust see peale hakkas..!
SK trenni minek oli ilmselt meie edu saladuseks. Ma loodan, et teil nüüd igav ei hakka ja te lugemist ei lõpeta, kuna te vastust juba nii kähku teate... :)
Kui nüüd tõsisemalt ja täpsemalt rääkida, siis kindlasti ei olnud see edu lihtsalt suvalise sõnakuulelikkuse trenne pakkuva inimese juurde minekus, vaid just Sveta trennidesse sattumine! Ta suutis meid kõigest paari kuuga viia nii kaugele, et saime varsti eneselegi märkamatult osaleda ilma rihmata kõikvõimalikel ametlikel ja mitteametlikel võistlustel, toimugu need siis sees või väljas! See tundub siiamaani nii uskumatu, arvestades milline Ferry kunagi oli. Seda sõna "kunagi" kipun ma antud kontekstis juba liiga tihti kasutama - see oli tegelikult ju vaid aasta tagasi! See näitab, et oleme juba "harjunud" sellega, et kõik kukub viimasel ajal ilusti välja (stabiilsed tulemused on võimelised tulema ainult koostöös hea treeneriga)!
Algus tundus tegelikult üsna lootusetu. Sveta aga pani meid edusamme tegema esimesest trennist alates!
Ma mäletan, kui minu jaoks oli täiesti võimatu võtta koera küljest ära jalutusrihm (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/02/sk-trenn-100211.html). Ning kui Sveta seda peatselt märkas, oli see minu jaoks algul täielik surm :))) Mu käed värisesid esimesed paar trenni, aga kuna me tegime seda regulaarselt, siis peatselt sain aru, et midagi ei juhtu - koeral on halli seinad ümber ja ta ei saa kuskile kaugemale põgeneda! Ja kui Sveta mõnda aega Ferry peale karjus ning teda asjadega loopis :)) siis varsti sai ka Ferry aru, et pole just kuigi kasulik mööda platsi niisama ringi tormata..!
See "rihma haigus" oli eelkõige minu probleem, kuid mõjutas loomulikult ka väga tugevalt koera käitumist. Kui selle "ravi" hakkas toimima, muutusid kõik asjad kohe palju paremaks!
Nüüd teeme me trenne alati ilma rihmata ning see on juba normiks kujunenud.
Nii me vaikselt arenesime ning hakkasime osa võtma üle platsi toimuvatest ühistrennidest (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/02/sk-uhistrenn-110212.html) ja mitteametlikest võistlustest (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/02/mitteametlik-sk-voistlus-240212.html).
Kui detsembris osalesime me oma enese tarkusega ettevalmistatuna esimesel mitteametlikul SK võistlusel, siis veebruariks oli Sveta jõudnud meiega ligi poolteist kuud tööd teha :) Siis polnud küll veel ideaalset tulemust, kuid ma ei hakanud närvitsema juba nädal enne võistlust! Ja nagu Sveta mulle algusest peale ütles - see väheneb järk-järgult kogemuste tekkides. Nii läkski - iga võistlusega tuli närvipinge järjest hiljem (esmalt paar päeva enne võistlust, siis eelmisel õhtul, seejärel võistluspaika sõites, siis võistluspaigas olles ning lõpuks alles võistlusplatsile minnes).
Märtsis hakkasid trennid toimuma väljas, esmalt TAKO halli ees. Kuni mai kuuni olime seal, püsivusi tegime siiski sees (tavaliselt enne AG trenni algust, kui juba inimesed ringi kõndisid).
Enne järjekordset mitteametliku võistlust (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/05/mitteametlik-sk-voistlus-060512.html) olid jätkuvalt ettevalmistavad ühistrennid üle terve platsi.
Mai lõpus kolisime hoiupaiga platsile, kus peatselt toimus ka meie esimene ametlik võistlus (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/06/sk-voistlus-090612.html)! Selleni oli tol hetkel aega vaid 2 nädalat, mis oli natuke vähe Ferry väliplatsidega harjutamiseks. Kuid siiski see oli väga suur samm edasi ning tol korral saadud III järk motiveeris meid rasket tööd jätkama! Osalesime regulaarselt treeningutel ning mitteametlikel võistlustel "koduplatsil".
Juulis toimus üks mitteametlik võistlus (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/07/mitteametlik-sk-voistlus-290712.html) ka võõral platsil, kus osalesime, et valmistuda järgmiseks ametlikuks võistluseks augustis (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/08/sk-voistlus-110812_11.html). Seal saime ka oma esimese võrratu tulemuse kirja - I järk, täiesti võõral platsil!!!
Augusti lõpus oli veel üks mitteametlik võistlus koduplatsil (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/08/mitteametlik-sk-voistlus-290812.html) ning algas valmistumine SK EMV etteasteks septembris. Meie küll tegime etteastet vähe madalamas klassis, kui meistritiitlile võistlejad, kuid sellegipoolest võtsime seda täie tõsidusega. Kui ilmnes, et suurvõistlus ei toimugi Viimsi staadionil, kus olime pidevalt trenne teinud, oli küll hetkeline paanika, kuid peatselt kohandusime ümber ning jõudsime teha ühe trenni Lauluväljakul - uues toimumiskohas. Kuigi selleks võistluseks jõudsime me kõige vähem valmistuda, saime just seal oma kõrgeimad punktid ALG-klassis (178) (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/09/sk-voistlus-080912.html)! See oli moment, mil võis juba öelda, et Ferry suudab ka võõrastel platsidel teatud juhtudel ideaalseid sooritusi teha! Tookord suutis ta seda aga eriti raskes olukorras (väga palju koeri, pealtvaatajad ning hiiglaslik Lauluväljak)! Sellel võistlusel saavutasime lisaks TAKO Suvekarika (ehk meie 3 esimese ametliku võistlusega) üldarvestuses III koha!
Septembri lõpus osalesime võistlusel Pärnus (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/09/sk-voistlus-290912_29.html), eesmärgiks saada kätte viimane I järk, mis vajalik, et medaliga üle minna kõrgemasse, AVA klassi! Ootuspäraselt võistlus mööduski ning nüüd oli vaja jätkata tööd järgmises klassis võistlema hakkamiseks.
Trenne jõudsime enne järgmist etteastet teha vähe, aega oli sisuliselt 20 päeva. Võistlus toimus uues sisehallis, kuhu me varem sattunud polnud. Jõudsime seal teha 2 trenni, kuigi rahulikuks kohanemiseks oleks vaja läinud umbes 10. Esmakordne proov läks aga üle ootuste hästi (loe: http://www.fertsu.blogspot.com/2012/10/sk-voistlus-201012.html) - saavutasime AVA-klassis esimese koha, esimese järgu, 176,5 punkti ning saime lisaks veel ka eriauhinna "Tulevikulootus"!
Sellega lõppes meie ametlik võistlushooaeg, kuid treeningud ja mitteametlikud võistlused loomulikult jätkusid - viimaseid oli novembri ja detsembri jooksul tervelt 3!
Algas valmistumine järgmiseks hooajaks, kus me peame varem või hiljem tegema proovi VÕITJA klassis. Et see paremini edeneks, võtsime alates novembrist Sveta juures eratrenne.
SK kohapealt on nüüd vist suuresti kõik.
Lisaks osalesime Ferryga Pitch & Go (eseme äratoomise) võistlustel, mis olid lihtsalt suve jooksul vahepealseks lõbuks, kui tööd juba liiga palju sai :)
Nüüd faktiliselt:
Kokku 18 võistlust, nendest:
16 sõnakuulelikkuse ja 2 Pitch & Go võistlust, millest omakorda:
11 mitteametliku ja 5 ametliku sõnakuulelikuse võistlust, Pitch & Go võistlused olid mõlemad mitteametlikud.
Auhinnalistest kohtadest saavutasime tänavu SK võistlustel:
2 x 3. koha
8 x 2. koha
2 x 1. koha
16´st SK võistlusest 12´l korral olime pjedestaalil!
Järkudest saime SK võistlustel:
1 x III järgu
3 x II järgu
12 x I järgu
Keskmine punktisumma SK võistlustel 167 p.
Parim tulemus Pitch & Go´l oli 160 p/ 8 viset.
Ferry on sel aastal olnud ikka meeletult tubli koer!
pühapäev, 30. detsember 2012
Jazzi AG trenn 30.12.12
Viimane trenn sellel aastal!
Kui varem arvasin ma, et Jazz liigub agilitys imelikult ja ei oska hüpata jne, siis tänases trennis nägin, et tegelikult areneb ta iga korraga märgatavalt ning seekord liikus juba täiesti normaalilähedaselt (kiirus, samm, ei kukkunud enam vahepeal tunnelites pikali...)!
Kiirus tuleb nii ehk naa ajapikku kogemuste kasvades - ei saa teha kaugjuhtimist, kui koer võib tõkkest mööda joosta ning ei oska veel võtta iseseisvalt takistusi enda ees. Sama lugu on ka ärakutsumise ning erinevate juhtimisvõtetega. Ja eks koer ei valitse oma keha ka veel nii hästi. Aga seekord olid trennis juba üsnagi sujuvad jooksud, lihtsalt ei saanud koerast väga palju eemalduda (kui proovisin - jooksis takistusest mööda). Varsti õnnestub meil ka eraldi hüppetehnika trenne võtta, siis peaks tõkete ületamine päris palju paranema (koer õpib ise hindama, milline on optimaalne kaugus). Seega ma enam eriti ei muretse.
Kui keegi küsib, et mul on ju nüüd border ja need peaksid sünnist saadik targad olema :)), siis ma püüaks selle väärarusaama kohe ümber lükata - border on TÖÖkoer, see tähendab suuteline palju TÖÖTAMA, aga mitte sündinud tšempion. Selleks, et temaga tippu jõuda, peabki palju TÖÖD tegema!
Täna jooksime trennis 10-15 takistusega radasid ning hakkasime A ületamist õppima. Ei läinud kuigi kaua, kui Sveta pani meid juba täiskõrgusel A-d tegema. Õnnestumise protsent oli päris suur. Õpetame eraldi A ületamist (kiirus) ning 2on/2off kontaktpinna sooritamist.
Kui varem arvasin ma, et Jazz liigub agilitys imelikult ja ei oska hüpata jne, siis tänases trennis nägin, et tegelikult areneb ta iga korraga märgatavalt ning seekord liikus juba täiesti normaalilähedaselt (kiirus, samm, ei kukkunud enam vahepeal tunnelites pikali...)!
Kiirus tuleb nii ehk naa ajapikku kogemuste kasvades - ei saa teha kaugjuhtimist, kui koer võib tõkkest mööda joosta ning ei oska veel võtta iseseisvalt takistusi enda ees. Sama lugu on ka ärakutsumise ning erinevate juhtimisvõtetega. Ja eks koer ei valitse oma keha ka veel nii hästi. Aga seekord olid trennis juba üsnagi sujuvad jooksud, lihtsalt ei saanud koerast väga palju eemalduda (kui proovisin - jooksis takistusest mööda). Varsti õnnestub meil ka eraldi hüppetehnika trenne võtta, siis peaks tõkete ületamine päris palju paranema (koer õpib ise hindama, milline on optimaalne kaugus). Seega ma enam eriti ei muretse.
Kui keegi küsib, et mul on ju nüüd border ja need peaksid sünnist saadik targad olema :)), siis ma püüaks selle väärarusaama kohe ümber lükata - border on TÖÖkoer, see tähendab suuteline palju TÖÖTAMA, aga mitte sündinud tšempion. Selleks, et temaga tippu jõuda, peabki palju TÖÖD tegema!
Täna jooksime trennis 10-15 takistusega radasid ning hakkasime A ületamist õppima. Ei läinud kuigi kaua, kui Sveta pani meid juba täiskõrgusel A-d tegema. Õnnestumise protsent oli päris suur. Õpetame eraldi A ületamist (kiirus) ning 2on/2off kontaktpinna sooritamist.
Pildid 30.12.12
Pole ammu pilte teinud - seekord läksime kohe hommikul, kui valgeks läks, hoovi ning tegime!
Jazzi SK trenn 29.12.12
Pole ammu nii vara hommikul üleval olnud - kell 7.30... Vahelduseks oli aga väga mõnus ja värskendav minna õue ning teha koeraga üks pikk jalutuskäik koos trenniga!
Käisime koertepargi juures, väljas oli juba päike tõusnud, selge taevas. Hästi ilus oli! Pargis möllasid teised koerad, aga me ei lasknud ennast nendest häirida :) Tegime kõrvalkõnnil peatuseid, lamama minekut, juurdetulekut, seisma jäämist liikumiselt (juurdetulekul). Oleks võinud kaamera üle pika aja kaasa võtta ning uusi pilte teha...
Käisime koertepargi juures, väljas oli juba päike tõusnud, selge taevas. Hästi ilus oli! Pargis möllasid teised koerad, aga me ei lasknud ennast nendest häirida :) Tegime kõrvalkõnnil peatuseid, lamama minekut, juurdetulekut, seisma jäämist liikumiselt (juurdetulekul). Oleks võinud kaamera üle pika aja kaasa võtta ning uusi pilte teha...
laupäev, 29. detsember 2012
Ferry ja Jazzi SK trennid 28.12.12
Järjekordne trenn, kus kaasas mõlemad koerad. Hakkavad juba maha rahunema ja pole enam nii ülemotiveeritud (alles nüüd, 3ndal päeval, kui on tehtud iga päev trenni ja pikki jalutuskäike)...
Ferryga tegime kõrvalkõndi, juurdetulekul peatumist ning kaugjuhtimist (istu-lama). Kõrvalkõnni ja kaugjuhtimise eest saatsin toidu juurde, kui ta oli piisavalt keskendunud ja rahulikus meeleolus. Juurdetulekut premeerisin toidu viskamisega. Kõik oli OK, kõrvalkõnd on läinud lausa väga heaks. Juurdetulekul peab ainult jälgima, et viskaksin preemiat mõlemale poole, muidu kipub viltu seisma jääma.
Jazz tegi seekord lühidalt - kõrvalkõnnil peatused (1-3 sammu), lamama minekut eest ning juurdetulekul peatuseid. Kõik olid suurepärased!
Ferryga tegime kõrvalkõndi, juurdetulekul peatumist ning kaugjuhtimist (istu-lama). Kõrvalkõnni ja kaugjuhtimise eest saatsin toidu juurde, kui ta oli piisavalt keskendunud ja rahulikus meeleolus. Juurdetulekut premeerisin toidu viskamisega. Kõik oli OK, kõrvalkõnd on läinud lausa väga heaks. Juurdetulekul peab ainult jälgima, et viskaksin preemiat mõlemale poole, muidu kipub viltu seisma jääma.
Jazz tegi seekord lühidalt - kõrvalkõnnil peatused (1-3 sammu), lamama minekut eest ning juurdetulekul peatuseid. Kõik olid suurepärased!
neljapäev, 27. detsember 2012
Ferry ja Jazzi SK trennid 26.12.12
Koerad olid juba mitmendat päeva korraliku trennita ja sellega oli vaja midagi ette võtta, kuna see hakkas kodustes oludes tunda andma.
Eile võtsin nad mõlemad kaasa ja läksime pikale jalutuskäigule.
Ilm ja valitud koht olid trenni mõttes väga head - temperatuur 0 kraadi ringis, lund ei sadanud ning suur, tühi parkla oli värskelt lumest puhtaks lükatud!
Kõigepealt Ferry kord.
Motivatsioon oli kõrgel, aga meeleolu ei läinud selle tõttu hulluks. Pigem vastupidi - keskendus maksimaalselt.
Tegime:
Kõrvalkõndi toidu juurde saatmisega - kõik oli suurepärane - kontakt, pöörded, peatused, tempomuutused
Juurdetulekut peatusega - 2 korda, mõlemad olid suurepärase täpsuse ja kiirusega
Kaugjuhtimist - istu-lama-istu-lama, oli ka ideaalne
Teisena võtsin Jazzi, kes oli senini posti küljes rahulikult oodanud:
Tegime:
Kõrvalkõnnil peatuseid - sammude arv suurenes kuni 5ni, peatused olid väga kiired ja ilusad
Lamama minekut eest - sõitis jälle mööda lund, seega suurepärane
Seisma jäämist - mänguasja viskamisega, peatus koheselt
Eile võtsin nad mõlemad kaasa ja läksime pikale jalutuskäigule.
Ilm ja valitud koht olid trenni mõttes väga head - temperatuur 0 kraadi ringis, lund ei sadanud ning suur, tühi parkla oli värskelt lumest puhtaks lükatud!
Kõigepealt Ferry kord.
Motivatsioon oli kõrgel, aga meeleolu ei läinud selle tõttu hulluks. Pigem vastupidi - keskendus maksimaalselt.
Tegime:
Kõrvalkõndi toidu juurde saatmisega - kõik oli suurepärane - kontakt, pöörded, peatused, tempomuutused
Juurdetulekut peatusega - 2 korda, mõlemad olid suurepärase täpsuse ja kiirusega
Kaugjuhtimist - istu-lama-istu-lama, oli ka ideaalne
Teisena võtsin Jazzi, kes oli senini posti küljes rahulikult oodanud:
Tegime:
Kõrvalkõnnil peatuseid - sammude arv suurenes kuni 5ni, peatused olid väga kiired ja ilusad
Lamama minekut eest - sõitis jälle mööda lund, seega suurepärane
Seisma jäämist - mänguasja viskamisega, peatus koheselt
teisipäev, 25. detsember 2012
Häid jõule!!!
Soovime kõigile sõpradele ja tuttavatele suurepärast, ilusat jõuluaega!
Meie jõululaupäev möödus selliselt:
Meie jõululaupäev möödus selliselt:
Viimased kaks pilti demonstreerivad väga hästi seda, miks koerte väited "vabal ajal olen täiesti normaalne koer" ei pea paika ja miks neile vaba aega liigselt lubada ei saa :))
Ülejäänud pildid leiavad Facebooki kasutajad siit:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.509741745724585.116186.100000662923870&type=1
pühapäev, 23. detsember 2012
Koerad naudivad sooja :)
Kuid teadagi - koerad õpivad üksteise pealt - ei läinud 5´te minutitki kui neid oli seal juba kaks..!
Jazzi AG trenn 23.12.12
Tegelesime eraldi takistuste õppimisega. Tunneli erinevad nurgad, tõkke ületamisel mitte minu peale vaatamine, rõnga hüppamine, kott, slaalom... Jazz oli tubli ja sai asjadega hakkama. Slaalomiga langes mott, aga jooksime siis vahepeal tunneleid ja proovisime uuesti. Nüüd oleks vaja hüppetehnikaga tegeleda. Päris palju...
laupäev, 22. detsember 2012
Jazzi vanniskäik
Kuna ilmad on külmad, siis ainus võimalus koera pesta on hilisõhtul - peale viimast jalutuskäiku. Siis jõuab ta hommikuks ära kuivada ning on väiksem tõenäosus külmetuda. Aga see tähendab, et kellaajad on täiesti ebanormaalsed - seekord lõpetasime näiteks pool kaks öösel...
reede, 21. detsember 2012
TAKO SK Aastakoer 2012 konkurss
Kuna ma laisa inimesena ei viitsinud tulemusi saata, kuna olin kindel, et pole erilist mõtet ALG/AVA klassiga seal osaleda, siis täna tulemusi vaadates, selgus, et oleks vist ikkagi võinud - saavutasime ainuüksi TAKO võistluste tulemustega (mida arvestati automaatselt) 8nda koha 22st koerast! Muidu oleks ehk 7ndaks tulnud...
Aga no kui inimene vabatahtlikult ühe e-maili saatmisega paremat kohta saavutada ei taha, siis pole küll midagi teha (pekske mind palun)!
Üks mis kindel - Ferry on sellel aastal meeletult tubli olnud!
Aga no kui inimene vabatahtlikult ühe e-maili saatmisega paremat kohta saavutada ei taha, siis pole küll midagi teha (pekske mind palun)!
Üks mis kindel - Ferry on sellel aastal meeletult tubli olnud!
Jazzi SK trenn 20.12.12
Tegime läbi kõik kodused ülesanded, mis jäid meile teha viimases eratrennis. Kõik oli hästi sooritatud. Veidi rohkem (võrreldes muude harjutustega) peaks tegelema peatuste ja tempomuutustega kõrvalkõnnil ning lamama mineku ja seisma jäämisega kõrvalt/eest. Need on harjutused, kus Jazz vahel harva, kuid siiski natuke rohkem kui teistel, eksib - peab lihvima täpsust ja kiirust!
Jazz 9-kuune!
Aeg lendab ikka märkamatult kiiresti! Nüüdseks on Jazzi nimeline tubli borderipoiss juba 9 kuud vana! Kaalub 16kg, turjakõrgus on 52 cm, kaela ümbermõõt 40 cm!
Ferry SK trenn 20.12.12
Halli trenni ei saanud, seega tegime iseseisvalt, võõras kohas, eesmärgiks oli jälle keskendumine. Kõrvalkõnd + kaugjuhtimine. Ferry keskendus väga hästi.
teisipäev, 18. detsember 2012
Ruff Love by Susan Garrett :)
Loen juba nädal aega ja pidevalt ainult naeran :)) See raamat on lihtsalt niiiii hästi ja tabavalt kirjutatud,
et seda pole võimalik normaalselt lugeda! Tõsiselt.
Kirjastiil, kohutavalt head pildid ja oma koera pidev ära tundmine esimesest peatükist alates!
Minu mõtted ja Ferry olemus on igas kolmandas lauses ära kirjeldatud, rääkimata nendest "koomiksi" piltidest!:
Tänud Svetale, kes meile niivõrd head raamatut lugeda soovitas (tegelikult lausa käskis)!
Kirjastiil, kohutavalt head pildid ja oma koera pidev ära tundmine esimesest peatükist alates!
Minu mõtted ja Ferry olemus on igas kolmandas lauses ära kirjeldatud, rääkimata nendest "koomiksi" piltidest!:
Jazzi SK eratrenn 18.12.12
Männikul, lumega. Päris jahe ilm oli.
Jazz oli äärmiselt tubli. Trenni läksimegi sellepärast, et kodused tööd said otsa ja oli vaja uusi ülesandeid.
Tegime läbi kõik asjad, mis eelmises trenniski ja mida vahepeal iseseisvalt harjutanud oleme:
1) Ligipääsetavus - Jazz suudab nüüd kõrvalasendis keskenduda, kui inimene meie poole liigub ja tervitab. Peab nüüd ainult rohkem katsumist harjutama, kuna see ajab "inimeste sõbrast" koera jätkuvalt pöördesse :)
2) Kõrvaletulekul mitte üles hüppamine - seda probleemi enam ei ole.
3) Kõrvalkõnnil peatused - olime kodus harjutanud kuni 3 sammu. Trennis tegime juba u. 5. Jazz sai väga hästi hakkama, seega on aeg sammude arvu suurendada. Esimene peatus ikka 1 sammuga, edasi võib teha juba üle 5.
4) Kõrvalkõnnil tempomuutused - hakkasime uue asjana õppima. Ilma peatuseta premeerimine (vabastus), kui ilusti liigub. Sujuv muutus keskmise kiirusega kõnnilt kiiremaks kõnniks ja siis aeglaseks jooksuks ja vastupidi.
5) Lamama minek liikumiselt - eest läheb suurepäraselt, "sõidab" mööda lund effektselt. Kõrvalt on vaja veidi rohkem teha, kuna kipub sagedamini käppasid halvasti jätma (mitte sirgelt). Distansi suurendamine.
6) Juurdetulek - kiirus on juba suurepärane (selline nagu bordercolliel olema peaks). Nüüd võib rohkem hakata tegelema kõrvale tulekuga (ehk täpsust treenida) ja kiiruse peale teha trenni vähem.
7) Seisma jäämine liikumiselt - eest (juurdetulekul) peatub suurepäraselt. Kõrvalt oleme natuke vähe teinud nagu lamama minekutki. Juurdetulekul hakkan distantsi suurendama ning peale peatust ootama 1-2 sek. enne mänguasja viskamist.
8) Targeti kasutamine - trennis ei teinud. Oleme kodus harjutanud, kuid tegelikult oleks võinud isegi veel rohkem. Seega jätkame sellega ka edaspidi.
Jazz oli äärmiselt tubli. Trenni läksimegi sellepärast, et kodused tööd said otsa ja oli vaja uusi ülesandeid.
Tegime läbi kõik asjad, mis eelmises trenniski ja mida vahepeal iseseisvalt harjutanud oleme:
1) Ligipääsetavus - Jazz suudab nüüd kõrvalasendis keskenduda, kui inimene meie poole liigub ja tervitab. Peab nüüd ainult rohkem katsumist harjutama, kuna see ajab "inimeste sõbrast" koera jätkuvalt pöördesse :)
2) Kõrvaletulekul mitte üles hüppamine - seda probleemi enam ei ole.
3) Kõrvalkõnnil peatused - olime kodus harjutanud kuni 3 sammu. Trennis tegime juba u. 5. Jazz sai väga hästi hakkama, seega on aeg sammude arvu suurendada. Esimene peatus ikka 1 sammuga, edasi võib teha juba üle 5.
4) Kõrvalkõnnil tempomuutused - hakkasime uue asjana õppima. Ilma peatuseta premeerimine (vabastus), kui ilusti liigub. Sujuv muutus keskmise kiirusega kõnnilt kiiremaks kõnniks ja siis aeglaseks jooksuks ja vastupidi.
5) Lamama minek liikumiselt - eest läheb suurepäraselt, "sõidab" mööda lund effektselt. Kõrvalt on vaja veidi rohkem teha, kuna kipub sagedamini käppasid halvasti jätma (mitte sirgelt). Distansi suurendamine.
6) Juurdetulek - kiirus on juba suurepärane (selline nagu bordercolliel olema peaks). Nüüd võib rohkem hakata tegelema kõrvale tulekuga (ehk täpsust treenida) ja kiiruse peale teha trenni vähem.
7) Seisma jäämine liikumiselt - eest (juurdetulekul) peatub suurepäraselt. Kõrvalt oleme natuke vähe teinud nagu lamama minekutki. Juurdetulekul hakkan distantsi suurendama ning peale peatust ootama 1-2 sek. enne mänguasja viskamist.
8) Targeti kasutamine - trennis ei teinud. Oleme kodus harjutanud, kuid tegelikult oleks võinud isegi veel rohkem. Seega jätkame sellega ka edaspidi.
esmaspäev, 17. detsember 2012
Ferry SK trenn 17.12.12
See, mida ma nimetan "igapäevaseks trenniks". Täna eksperimenteerisime sellega, et tegime trenni uues kohas, võõral tänaval, võõra maja ees. Kohas, kus me iga päev ei jaluta.
Eesmärk oli Ferry kõrvalkõnnil keskenduma saamine (kõrvalasendis keskendumine + kõrvalkõnni alguses otsa vaatamine/esimene ideaalne samm), kui tegu on uue kohaga ja lisaks on veel maas ootamas toit (kaks suurt häirijat). Võrreldes varasemaga, võttis see juba palju-palju vähem aega ning mul on tunne, et vaikselt hakkab see asi kuskile maale jõudma. Teeme veel selle nädala jooksul taoliseid trenne ja vaatame, mis seis nädala lõpuks on.
Eesmärk oli Ferry kõrvalkõnnil keskenduma saamine (kõrvalasendis keskendumine + kõrvalkõnni alguses otsa vaatamine/esimene ideaalne samm), kui tegu on uue kohaga ja lisaks on veel maas ootamas toit (kaks suurt häirijat). Võrreldes varasemaga, võttis see juba palju-palju vähem aega ning mul on tunne, et vaikselt hakkab see asi kuskile maale jõudma. Teeme veel selle nädala jooksul taoliseid trenne ja vaatame, mis seis nädala lõpuks on.
Jazzi SK trenn 17.12.12
Koertepargi juures. Häirijaks oli lisaks mööduvatele inimestele suur haukuv mastifi/leonbergeri sarnane koer. Kui miski Jazzi trennide ajal häirib, siis on see just võõras koer, kes liigub pimedas ning mängimise/trenni ajal jääb täpselt tema selja taha. Siis muutub ta ebakindlaks. Seega tuleb selliseid olukordi turvalises keskkonnas (ehk koerad aia sees) käia harjutamas ka edaspidi. Kuid kas on ikka turvaline keskkond, sest tõsiasi on kahjuks see, et täna jälle liikus meie poole täiesti rihmastamata keskmist kasvu koer, kes tigedalt klähvis ning omaniku eest põgenes...
Mul ei ole midagi lahtiste koerte vastu, kuni nad 99 protsendilise tõenäosusega omaniku läheduses püsivad ja pole agressiivsed ka juhul, kui toimub see 1 protsent ning mingil põhjusel minema põgenevad.. Eesti tendents kipub olema aga midagi hoopis muud.
Ferryt ei saa ma mitte mingil juhul lasta käsu alt vabana ringi nuuskima, ilma rihmata ja avalikus kohas - ta põgeneks esimesel võimalusel - see on katsetatud. Jazz püsib küll minu juures, kuid ma siiski ei tunneks ennast mitte kunagi turvaliselt (arvestades kõiki juhtuda võivaid olukordi) kui laseksin tal lihtsalt kuskil ringi tolgendada.
Aga ega inimesed ei muutu ja õnneks olen ma aastate jooksul nii palju lahtiste koertega möllanud, et mul on juba mingi refleks kujunenud ning viimased aasta-poolteist pole mulle ükski hulkuv koer lähemale kui 5 meetrit pääsenud. See on tegelikult ka viimane "hoiatustsoon", sealt edasi hakkaksin ma ise konkreetselt koerale vastu liikuma.
Trenni juurde tagasi tulles (või õigemini alles sinna jõudes) - tegime jätkuvalt kodutööks jäänud harjutusi. Tööd jätkub ning puudust ei ole. Kõik asju saab ju kinnistada suuremal distantsil, pikema ajaga, võõras keskkonnas või veel mingite teguritega mängides.
Ja jätkuvalt tuletan ma meelde - me teeme trenne igapäevaselt, kuid blogisse ei jõua ma nendest iga kord kirjutama! Kui midagi väga erakordset või lihtsalt olulist (muudatused rutiinides) toimub, siis kirjutan kindlasti, kuid igapäevased trennid on tõepoolest hästi sarnased ning neid üritan ma ka siiski maksimaalselt palju üles märkida, aga alati ei jõua.
Ferry ja Jazz saavad toidukausist süüa väga-väga harva - enamikel päevadel tuleb see treeningu käigus!
Mul ei ole midagi lahtiste koerte vastu, kuni nad 99 protsendilise tõenäosusega omaniku läheduses püsivad ja pole agressiivsed ka juhul, kui toimub see 1 protsent ning mingil põhjusel minema põgenevad.. Eesti tendents kipub olema aga midagi hoopis muud.
Ferryt ei saa ma mitte mingil juhul lasta käsu alt vabana ringi nuuskima, ilma rihmata ja avalikus kohas - ta põgeneks esimesel võimalusel - see on katsetatud. Jazz püsib küll minu juures, kuid ma siiski ei tunneks ennast mitte kunagi turvaliselt (arvestades kõiki juhtuda võivaid olukordi) kui laseksin tal lihtsalt kuskil ringi tolgendada.
Aga ega inimesed ei muutu ja õnneks olen ma aastate jooksul nii palju lahtiste koertega möllanud, et mul on juba mingi refleks kujunenud ning viimased aasta-poolteist pole mulle ükski hulkuv koer lähemale kui 5 meetrit pääsenud. See on tegelikult ka viimane "hoiatustsoon", sealt edasi hakkaksin ma ise konkreetselt koerale vastu liikuma.
Trenni juurde tagasi tulles (või õigemini alles sinna jõudes) - tegime jätkuvalt kodutööks jäänud harjutusi. Tööd jätkub ning puudust ei ole. Kõik asju saab ju kinnistada suuremal distantsil, pikema ajaga, võõras keskkonnas või veel mingite teguritega mängides.
Ja jätkuvalt tuletan ma meelde - me teeme trenne igapäevaselt, kuid blogisse ei jõua ma nendest iga kord kirjutama! Kui midagi väga erakordset või lihtsalt olulist (muudatused rutiinides) toimub, siis kirjutan kindlasti, kuid igapäevased trennid on tõepoolest hästi sarnased ning neid üritan ma ka siiski maksimaalselt palju üles märkida, aga alati ei jõua.
Ferry ja Jazz saavad toidukausist süüa väga-väga harva - enamikel päevadel tuleb see treeningu käigus!
Jazzi SK trenn 16.12.12
Rimi juures. Eesmärgiks lihtsalt võõras keskkonnas häirijate juuresolekul trenni teha ja mängida. Kõik õnnestus suurepäraselt. Ma ei väsi kordamast, et Jazzil on väga hea kiirus, täpsus ning motivatsioon. Seda nii mänguasja kui ka maiusega premeerides.
Harjutasime kõiki asju, mis jäid "koduseks ülesandeks" eratrennis.
Harjutasime kõiki asju, mis jäid "koduseks ülesandeks" eratrennis.
pühapäev, 16. detsember 2012
Mitteametlik SK võistlus 15.12.12
Eile osalesime Ferryga TUBLI korraldatud mitteametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Aet Leemet. Tulemuseks AVA-klassis 2. koht (6st), II järk, 159 punkti!
1. Grupis lamamine - 9 x 3 = 27 p
2. Liikumine kõrval ilma rihmata - 9 x 2 = 18 p
3. Lamama minek liikumise pealt - 7,5 x 2 = 15 p
4. Juurdetulemine koos seismise peatusega - 8 x 3 = 24 p
5. Seisma jäämine liikumise pealt - 5 x 2 = 10 p
6. Eseme äratoomine - 7 x 2 = 14 p
7. Kaugjuhtimine - 10 x 3 = 30 p
8. Tõkke ületamine - 6 x 2 = 18 p
9. Üldmulje - 9 x 1 = 9 p
Kommentaarid
Võistlus läks suhteliselt hästi. Oli küll tehnilisi vigu, kuid ma ei lasknud Ferryl kontrolli alt väljuda. Ning juhtunud vead olid ka pigem ootuspärased, kui uued.
Kuigi näiteks seisma jäämisel mulle järgi keeramine on järjest hullemaks arenemas, ilmselt on see mingil määral seotud häiritud meeleoluga.
Kuna ma olin viimastes trennides märganud, et Ferry ärajooksmise komme on tagasi tulemas ning hakkab liikuma järjest sinnapoole, et ta on varsti pidevalt kontrolli alt väljumas nagu oli see kunagi varem, siis seetõttu oli mul vaja teha kiiresti otsus, mida ja mismoodi me võistlusel teeme. Kindel oli see, et olulisem on antud hetk keskenduda kontrollile ja sellele, et ta ei saaks platsil ringi joosta.
Pidasin nõu Svetaga ja ta võttis meie jaoks kaasa hästi lühikese "rihma".
See oli imevahend, mis toimis terve võistluse ajal! Sisuliselt oli tegu umbes sellise paksusega nailonpaelaga nagu on seljakoti reguleeritavad paelad, umbes 20cm pikk ja hästi kerge kaaluga. Otsas oli plastikust karabiin. Koer arvas, et on rihmastatud, kuna platsile läksin ma koos sellega ning võtete vahel hoidsin teda ka vajadusel kinni. Võtete sees oli see väike jupp paela lihtsalt käest lahti lastud ning Ferry ei plaaninudki mitte kusagile joosta!
Kuigi Ferry hakkas vahepeal üle keema, siis jäi ta siiski enamuse ajast kontrolli alla. Ainult seisma jäämise ajal "põgenes" ta korraks võtte lõpus platsi äärde - kõigepealt keeras ta ennast täiesti horisontaalseks, kuna oli silmnähtavalt häiritud. Mistõttu jäi ta aga näoga täpselt inimeste suunas ning mida ühele häiritud retriiverile veel õnneks vaja on?!
Enamik võtteid olid siiski sooritatud stabiilselt (loe: nagu teeb ta neid siis, kui ta just minema ei jookse või väga häiritud ei ole) hästi.
Punktide poolest jäi meil esimesest järgust puudu täpselt 1 punkt ning võrreldes eelmise võistlusega on punktide vahe ainult 2 punkti. Siiski oli seekordne võistlus palju-palju produktiivsem ja kasulikum kogemus nii endale kui koerale. Kõige rohkem on kahju seisma jäämise ja tõkke ületamise punktidest - kuigi tõsiasi (mitte vabandus) on, et me ei ole neid tegelikult piisavalt harjutanud...
Tehnilistest asjadest võiks: näidata paremat kõrvalkõndi, teha Ferryle selgeks et seisma jäämisel ei tohi minu möödumisel käppasid liigutada (ükskõik mis ka ei juhtuks), tõkke keskpunktis kohene istuma minek.
Üldiselt on seis praegu siiski lootustandev. Saime probleemile piiri pandud ning koeral on olemas võistluskogemus, kus ta ei saanudki enam teha mis ta tahtis. Nüüd lihtsalt ei tohi talveunne jääda ning jõulude ajal laisaks muutuda - kui regulaarselt trenne teha, siis ehk õnnestub meil jaanuaris siiski maksimaalselt head sooritust näidata (vähemalt ilma ärajooksmisteta)?!
Hindamislehelt
2. Liikumine kõrval ilma rihmata - 9 x 2 = 18 p
3. Lamama minek liikumise pealt - 7,5 x 2 = 15 p
4. Juurdetulemine koos seismise peatusega - 8 x 3 = 24 p
5. Seisma jäämine liikumise pealt - 5 x 2 = 10 p
6. Eseme äratoomine - 7 x 2 = 14 p
7. Kaugjuhtimine - 10 x 3 = 30 p
8. Tõkke ületamine - 6 x 2 = 18 p
9. Üldmulje - 9 x 1 = 9 p
Kommentaarid
Võistlus läks suhteliselt hästi. Oli küll tehnilisi vigu, kuid ma ei lasknud Ferryl kontrolli alt väljuda. Ning juhtunud vead olid ka pigem ootuspärased, kui uued.
Kuigi näiteks seisma jäämisel mulle järgi keeramine on järjest hullemaks arenemas, ilmselt on see mingil määral seotud häiritud meeleoluga.
Kuna ma olin viimastes trennides märganud, et Ferry ärajooksmise komme on tagasi tulemas ning hakkab liikuma järjest sinnapoole, et ta on varsti pidevalt kontrolli alt väljumas nagu oli see kunagi varem, siis seetõttu oli mul vaja teha kiiresti otsus, mida ja mismoodi me võistlusel teeme. Kindel oli see, et olulisem on antud hetk keskenduda kontrollile ja sellele, et ta ei saaks platsil ringi joosta.
Pidasin nõu Svetaga ja ta võttis meie jaoks kaasa hästi lühikese "rihma".
See oli imevahend, mis toimis terve võistluse ajal! Sisuliselt oli tegu umbes sellise paksusega nailonpaelaga nagu on seljakoti reguleeritavad paelad, umbes 20cm pikk ja hästi kerge kaaluga. Otsas oli plastikust karabiin. Koer arvas, et on rihmastatud, kuna platsile läksin ma koos sellega ning võtete vahel hoidsin teda ka vajadusel kinni. Võtete sees oli see väike jupp paela lihtsalt käest lahti lastud ning Ferry ei plaaninudki mitte kusagile joosta!
Kuigi Ferry hakkas vahepeal üle keema, siis jäi ta siiski enamuse ajast kontrolli alla. Ainult seisma jäämise ajal "põgenes" ta korraks võtte lõpus platsi äärde - kõigepealt keeras ta ennast täiesti horisontaalseks, kuna oli silmnähtavalt häiritud. Mistõttu jäi ta aga näoga täpselt inimeste suunas ning mida ühele häiritud retriiverile veel õnneks vaja on?!
Enamik võtteid olid siiski sooritatud stabiilselt (loe: nagu teeb ta neid siis, kui ta just minema ei jookse või väga häiritud ei ole) hästi.
Punktide poolest jäi meil esimesest järgust puudu täpselt 1 punkt ning võrreldes eelmise võistlusega on punktide vahe ainult 2 punkti. Siiski oli seekordne võistlus palju-palju produktiivsem ja kasulikum kogemus nii endale kui koerale. Kõige rohkem on kahju seisma jäämise ja tõkke ületamise punktidest - kuigi tõsiasi (mitte vabandus) on, et me ei ole neid tegelikult piisavalt harjutanud...
Tehnilistest asjadest võiks: näidata paremat kõrvalkõndi, teha Ferryle selgeks et seisma jäämisel ei tohi minu möödumisel käppasid liigutada (ükskõik mis ka ei juhtuks), tõkke keskpunktis kohene istuma minek.
Üldiselt on seis praegu siiski lootustandev. Saime probleemile piiri pandud ning koeral on olemas võistluskogemus, kus ta ei saanudki enam teha mis ta tahtis. Nüüd lihtsalt ei tohi talveunne jääda ning jõulude ajal laisaks muutuda - kui regulaarselt trenne teha, siis ehk õnnestub meil jaanuaris siiski maksimaalselt head sooritust näidata (vähemalt ilma ärajooksmisteta)?!
laupäev, 15. detsember 2012
Jazz ja Ferry :)
reede, 14. detsember 2012
Jazzi SK trenn 13.12.12
Pargis. Tegime neid asju, mis meile "koduseks tööks" jäid viimases eratrennis. Praegu neid ülesandeid vaadates avastasin, et oleme ära unustanud targetiga tegeleda - blogi pidamine on väga kasulik just endale!
Kui Ferry trennides on teatud asjades toimunud taandareng, siis Jazz muutkui areneb edasi :) See on hea ja hoiab vähemalt minu motivatsiooni üleval. Jazz ise on ka väga motiveeritud ja koostöövalmis. Seda nii mänguasjade, toidu kui ka suulise kiitmise korral.
Kiirused on kõiges vajalikes kohtades väga head ning need elemendid, mis täpsust rohkem vajavad, on samuti suurepärased.
Ma ei hakka hetkel eriti pikemalt kirjutama, kuna meie trennid näevad igapäevaselt suhteliselt sarnased välja - püüame lihvida vajaliku täpsust ja ja samas ka kiirust. Kuna tööd jagub, siis ei hakka me iseseisvalt uusi asju katsetama (vigu tegema) uute elementide õpetamise näol. Kui töö otsa saab, siis saame trenni minnes Svetalt alati uued juhtnöörid :)
Kui Ferry trennides on teatud asjades toimunud taandareng, siis Jazz muutkui areneb edasi :) See on hea ja hoiab vähemalt minu motivatsiooni üleval. Jazz ise on ka väga motiveeritud ja koostöövalmis. Seda nii mänguasjade, toidu kui ka suulise kiitmise korral.
Kiirused on kõiges vajalikes kohtades väga head ning need elemendid, mis täpsust rohkem vajavad, on samuti suurepärased.
Ma ei hakka hetkel eriti pikemalt kirjutama, kuna meie trennid näevad igapäevaselt suhteliselt sarnased välja - püüame lihvida vajaliku täpsust ja ja samas ka kiirust. Kuna tööd jagub, siis ei hakka me iseseisvalt uusi asju katsetama (vigu tegema) uute elementide õpetamise näol. Kui töö otsa saab, siis saame trenni minnes Svetalt alati uued juhtnöörid :)
Ferry SK trenn 13.12.12
Hallis. Viimane trenn enne võistlust.
Eesmärk oli tegeleda peamiselt rahunemise ja keskendumisega, aga sellest ei tulnud kahjuks enamuse ajast midagi eriti välja.
Ferryl on tagasi vanad kombed - platsil ringi jooksmine. See on toimunud viimased paar trenni ning esimene hoiatus on tegelikult pärit juba üleeelmiselt mitteametlikult võistluselt. Eile läks aga asi täiesti hulluks - see juhtus palju-palju rohkem kui oleks tohtinud! Nüüd hakkame jälle pika rihmaga trenni tegema ning ärajooksmist provotseerima (häirijad) - et hakkaks ise valima õiget käitumist, kuna vale ei vii mitte kuhugi. Oleksin pidanud nende hoiatuste põhjal natuke varem midagi ette võtma... Aga veel pole hilja - lihtsalt rohkem tööd on nüüd vaja teha.
Põhjuseid võib otsida mitmelt poolt - muudatused trennides (uued rutiinid, rahustamine, ootamine) ja koduses elus (rohkem trenne ja tegelemist Jazziga). See kindlasti viib Ferryt stressi ning hetkel pakub ta vanu variante, et enda ebamugavustunnet maandada.
Homne võistlus tuleb lihtsalt kuidagi üle elada, küsin Svetalt kohapeal nõu, mismoodi käituda, kui see jälle juhtub (tõenäosus päris suur), sest mida rohkem kontrolli alt väljumine toimub, seda rohkem see kinnistub (sest Ferry premeerib ennast vale tegevusega ise)!
Jätkuvalt pean ma õnne ja ma ei tea veel keda tänama, et ametliku võistluseni on siiski natuke aega ning see ei toimu näiteks homme! Kõige positiivsem selle asja juures..!
Eesmärk oli tegeleda peamiselt rahunemise ja keskendumisega, aga sellest ei tulnud kahjuks enamuse ajast midagi eriti välja.
Ferryl on tagasi vanad kombed - platsil ringi jooksmine. See on toimunud viimased paar trenni ning esimene hoiatus on tegelikult pärit juba üleeelmiselt mitteametlikult võistluselt. Eile läks aga asi täiesti hulluks - see juhtus palju-palju rohkem kui oleks tohtinud! Nüüd hakkame jälle pika rihmaga trenni tegema ning ärajooksmist provotseerima (häirijad) - et hakkaks ise valima õiget käitumist, kuna vale ei vii mitte kuhugi. Oleksin pidanud nende hoiatuste põhjal natuke varem midagi ette võtma... Aga veel pole hilja - lihtsalt rohkem tööd on nüüd vaja teha.
Põhjuseid võib otsida mitmelt poolt - muudatused trennides (uued rutiinid, rahustamine, ootamine) ja koduses elus (rohkem trenne ja tegelemist Jazziga). See kindlasti viib Ferryt stressi ning hetkel pakub ta vanu variante, et enda ebamugavustunnet maandada.
Homne võistlus tuleb lihtsalt kuidagi üle elada, küsin Svetalt kohapeal nõu, mismoodi käituda, kui see jälle juhtub (tõenäosus päris suur), sest mida rohkem kontrolli alt väljumine toimub, seda rohkem see kinnistub (sest Ferry premeerib ennast vale tegevusega ise)!
Jätkuvalt pean ma õnne ja ma ei tea veel keda tänama, et ametliku võistluseni on siiski natuke aega ning see ei toimu näiteks homme! Kõige positiivsem selle asja juures..!
kolmapäev, 12. detsember 2012
Jazzi SK eratrenn 11.12.12
Teist korda, Männikul, suure lumega.
Väga produktiivne trenn - jõudsime hästi palju asju läbi vaadata ja rääkida.
Trennis tehtud asjad jäid meile ka koduseks tööks:
1) Ligipääsetavus - erinevate inimestega.
2) Kõrvaletulekul mitte üles hüppamine - asend on muidu väga korrektne, aga ta on veendunud, et hüpe kuulub ka asja juurde.
3) Kõrvalkõnnil peatused - vasaku jalaga alustamine, 1-2-3 sammu. Esialgu maius käes, pärast ainult käe abiga. Mitu peatust (isegi kuni 10) järjest, ühel sirgel. Preemia iga peatumise eest.
4) Lamama minek liikumiselt - eest, ise tagurdades. Kõrvalt tehes hoida koera endast tagapool (et läheks sirgelt lamama). Premeerida ainult hea kiiruse ja korrektse asendiga lamamisi.
5) Juurdetulek - läbijooksu kiiruse arendamine mänguasjaga. Teha ka seisma jäämisega (toidu või mänguasja viskamine).
6) Seisma jäämine liikumiselt - kohese peatumise saavutamine mänguasja viskamisega erinevalt poolt.
7) Targeti kasutamine - hakkame kasutama kõrvalasendi õpetamisel. Liikuva targeti puudutamine on vaja õpetada järgmiseks korraks.
Seega praeguseks teeme me peaaegu kõiki elemente ALG-klassist.
Väga produktiivne trenn - jõudsime hästi palju asju läbi vaadata ja rääkida.
Trennis tehtud asjad jäid meile ka koduseks tööks:
1) Ligipääsetavus - erinevate inimestega.
2) Kõrvaletulekul mitte üles hüppamine - asend on muidu väga korrektne, aga ta on veendunud, et hüpe kuulub ka asja juurde.
3) Kõrvalkõnnil peatused - vasaku jalaga alustamine, 1-2-3 sammu. Esialgu maius käes, pärast ainult käe abiga. Mitu peatust (isegi kuni 10) järjest, ühel sirgel. Preemia iga peatumise eest.
4) Lamama minek liikumiselt - eest, ise tagurdades. Kõrvalt tehes hoida koera endast tagapool (et läheks sirgelt lamama). Premeerida ainult hea kiiruse ja korrektse asendiga lamamisi.
5) Juurdetulek - läbijooksu kiiruse arendamine mänguasjaga. Teha ka seisma jäämisega (toidu või mänguasja viskamine).
6) Seisma jäämine liikumiselt - kohese peatumise saavutamine mänguasja viskamisega erinevalt poolt.
7) Targeti kasutamine - hakkame kasutama kõrvalasendi õpetamisel. Liikuva targeti puudutamine on vaja õpetada järgmiseks korraks.
Seega praeguseks teeme me peaaegu kõiki elemente ALG-klassist.
Ferry SK trennid viimastel päevadel
Oleme viimastel päevadel väga lühikesi trenne teinud. Kontrolli ja rahustamisega hästi palju tegelenud - eks näis kas järgmisel võistlusel on sellest mingitki kasu!
Kõik need asjad, mida kirjeldasin viimase trenni postituses, on harjutamisel.
Lamama minek suvalisel hetkel keset jalutuskäiku (kaasaarvatud nuuskides), kõrvalasendis keskendumine kodus, 1-2 harjutust õiges, rahulikus meeleolus ja trenn läbi jne.
Jätkame ka edaspidi samu asju ning ma. võistlusel püüan kohtunikuga kokkuleppida, et vajame võib-olla seekord rohkem aega ning kui on näha, et Ferry ei suuda rahuneda, siis seisangi keset platsi nii kaua, kui vaja on, et ta rahulikuks muutuks (ja kui sellega liiga kaua aega läheb, siis see ongi meie kogu võistluse eesmärk). See on antud hetk meile parem ja olulisem harjutus võistlussituatsioonis, kui kõrvalkäigu või hantli toomsie harjutamine. Kuigi ka neid võib teha proovida, kui Ferry rahuneb, sest õiges meeleolus suudab ta neid tunduvalt suurema tõenäosusega ja kindlasti paremini!
Kõik need asjad, mida kirjeldasin viimase trenni postituses, on harjutamisel.
Lamama minek suvalisel hetkel keset jalutuskäiku (kaasaarvatud nuuskides), kõrvalasendis keskendumine kodus, 1-2 harjutust õiges, rahulikus meeleolus ja trenn läbi jne.
Jätkame ka edaspidi samu asju ning ma. võistlusel püüan kohtunikuga kokkuleppida, et vajame võib-olla seekord rohkem aega ning kui on näha, et Ferry ei suuda rahuneda, siis seisangi keset platsi nii kaua, kui vaja on, et ta rahulikuks muutuks (ja kui sellega liiga kaua aega läheb, siis see ongi meie kogu võistluse eesmärk). See on antud hetk meile parem ja olulisem harjutus võistlussituatsioonis, kui kõrvalkäigu või hantli toomsie harjutamine. Kuigi ka neid võib teha proovida, kui Ferry rahuneb, sest õiges meeleolus suudab ta neid tunduvalt suurema tõenäosusega ja kindlasti paremini!
Jazzi esimene AG võistlus 09.12.12 :)
Pühapäeval osales Jazz esimest korda elus AG võistlusel. Loomulikult mitteametlikult, A0 klassis ning tõkked olid pandud mini kõrgusele. Lihtsalt proovimiseks.
Kuna videosid mõlemast rajast ei ole, siis on see postitus lihtsalt arhiivimõttes kirja pandud.
Esimene rada oli täielik puterdamine, saime disklahvi. Ei suutnud ise veel juhtida ja koer üllatas tavaliste algaja vigadega, milleks mina oleksin pidanud aga valmis olema.
Teine rada oli juba väga sujuv jooks. Olin kindel, et saime 5 karistuspunkti (üks tõrge tõkkele minekul), kuid tulemustest selgub, et kuskil oli veel mingi viga, ehk siis 10 kp. kokku... Kuna videot pole, ei saagi vist kunagi teada :(( Video puudumisest on väga kahju ka muus mõttes, kuna see jooks mulle tõesti tohutult meeldis - vähemalt meiesuguste algajate jaoks oli see väga hea sooritus - ja ma tahaksin vea kohti oma juhtimises seal näha. Aga mida pole, seda pole...
Järgmine AG karikasarja etapp on uuel aastal, seega teeme tublisti trenne ja osaleme loodetavasti ka edaspidi :)
Kuna videosid mõlemast rajast ei ole, siis on see postitus lihtsalt arhiivimõttes kirja pandud.
Esimene rada oli täielik puterdamine, saime disklahvi. Ei suutnud ise veel juhtida ja koer üllatas tavaliste algaja vigadega, milleks mina oleksin pidanud aga valmis olema.
Teine rada oli juba väga sujuv jooks. Olin kindel, et saime 5 karistuspunkti (üks tõrge tõkkele minekul), kuid tulemustest selgub, et kuskil oli veel mingi viga, ehk siis 10 kp. kokku... Kuna videot pole, ei saagi vist kunagi teada :(( Video puudumisest on väga kahju ka muus mõttes, kuna see jooks mulle tõesti tohutult meeldis - vähemalt meiesuguste algajate jaoks oli see väga hea sooritus - ja ma tahaksin vea kohti oma juhtimises seal näha. Aga mida pole, seda pole...
Järgmine AG karikasarja etapp on uuel aastal, seega teeme tublisti trenne ja osaleme loodetavasti ka edaspidi :)
reede, 7. detsember 2012
Ferry SK trenn 06.12.12
Grupitrenn hallis.
Rahunemise ja keskendumise peale. Sel ajal, kui teised tegid erinevaid elemente läbi, Ferry lihtsalt keskendus kõrvalasendis või rahunes lamades
Ainult püsivust ja juurdetuleku ennetamist tegime teistega koos läbi.
Ferryga on vaja hakata SK trenne teistmoodi üles ehitama. Praegu on ta veendunud, et koguaeg käib mingi action ja tal puudub oskus rahuneda. Seda on aga tulevikus (ja juba praegu) vaja, seega teeme selle nimel tööd ning vajadusel ka muudatusi trennides. Katsetame, sest midagi kaotada ei ole.
Esimene pool muudatustest on kõrvalasendis keskendumine. Esialgu teeme seda ainult kodus, kuni ta suudab seda teha ~8 minutit järjest, ilma pidevalt toidukaussi vaatamata. Seejärel juba väljas, siis lisandame erinevaid häirijaid jne.
Teine pool seisneb lühendatud trennides. Isegi mitte arvuliselt ei pea neid vähem olema, aga kui trenni teeme, siis - elemendid AINULT õiges meeleolus ja lühidalt. Nt. kui tahta teha juurdetulekut, siis 1-2-3 korda ja trenn läbi, et üle ei hakkaks keema. Võib-olla see mingil määral vähendab tehnilise poole täpsust (?), aga samas on praegu olulisem, et ta rahunemist õpiks.
Kolmandaks on lamama minek igas olukorras. Oleme seda kunagi harjutanud, aga peab uuesti meelde tuletama. Point seisneb selles, et kui Ferry ikkagist üle keeb ja kuskile jookseb, siis saaksin ta lama käsuga peatada.
Neljandaks hallis tehtavad trennid häirijatega. Nädalas 1x on küll vähe, kuid parem kui mitte midagi. Kuna hall on talle kõige raskem koht (häirijad, veendumus, et koguaeg midagi toimub, kinnistunud vale meeleolu), siis seetõttu tuleks seal tema valearusaamad kaotada ja õigeid asju kinnistada (keskendumine toidukausiga, õige meeleolu võtteid tehes, lamama minek, provokatsioonid ja häirijad).
Häirijatest näiteks:
1) kõrvalkõnd niimoodi, et inimesed tema lähedal kõnnivad.
2) platsil liikumine inimeste läheduses ja nendega suhtlemine.
3) ära jooksmine provotseerimine ja siis lamama minek.
Muul ajal tuleb neid asju piisavalt harjutada, hallitrenn on justkui iganädalane "arengu kontroll".
Rahunemise ja keskendumise peale. Sel ajal, kui teised tegid erinevaid elemente läbi, Ferry lihtsalt keskendus kõrvalasendis või rahunes lamades
Ainult püsivust ja juurdetuleku ennetamist tegime teistega koos läbi.
Ferryga on vaja hakata SK trenne teistmoodi üles ehitama. Praegu on ta veendunud, et koguaeg käib mingi action ja tal puudub oskus rahuneda. Seda on aga tulevikus (ja juba praegu) vaja, seega teeme selle nimel tööd ning vajadusel ka muudatusi trennides. Katsetame, sest midagi kaotada ei ole.
Esimene pool muudatustest on kõrvalasendis keskendumine. Esialgu teeme seda ainult kodus, kuni ta suudab seda teha ~8 minutit järjest, ilma pidevalt toidukaussi vaatamata. Seejärel juba väljas, siis lisandame erinevaid häirijaid jne.
Teine pool seisneb lühendatud trennides. Isegi mitte arvuliselt ei pea neid vähem olema, aga kui trenni teeme, siis - elemendid AINULT õiges meeleolus ja lühidalt. Nt. kui tahta teha juurdetulekut, siis 1-2-3 korda ja trenn läbi, et üle ei hakkaks keema. Võib-olla see mingil määral vähendab tehnilise poole täpsust (?), aga samas on praegu olulisem, et ta rahunemist õpiks.
Kolmandaks on lamama minek igas olukorras. Oleme seda kunagi harjutanud, aga peab uuesti meelde tuletama. Point seisneb selles, et kui Ferry ikkagist üle keeb ja kuskile jookseb, siis saaksin ta lama käsuga peatada.
Neljandaks hallis tehtavad trennid häirijatega. Nädalas 1x on küll vähe, kuid parem kui mitte midagi. Kuna hall on talle kõige raskem koht (häirijad, veendumus, et koguaeg midagi toimub, kinnistunud vale meeleolu), siis seetõttu tuleks seal tema valearusaamad kaotada ja õigeid asju kinnistada (keskendumine toidukausiga, õige meeleolu võtteid tehes, lamama minek, provokatsioonid ja häirijad).
Häirijatest näiteks:
1) kõrvalkõnd niimoodi, et inimesed tema lähedal kõnnivad.
2) platsil liikumine inimeste läheduses ja nendega suhtlemine.
3) ära jooksmine provotseerimine ja siis lamama minek.
Muul ajal tuleb neid asju piisavalt harjutada, hallitrenn on justkui iganädalane "arengu kontroll".
teisipäev, 4. detsember 2012
Mitteametlik SK võistlus 02.12.12
Hindamislehelt
2. Liikumine kõrval ilma rihmata - 0 x 2 = 0 p
3. Lamama minek liikumise pealt - 9 x 2 = 18 p
4. Juurdetulemine koos seismise peatusega - 8 x 3 = 24 p
5. Seisma jäämine liikumise pealt - 9 x 2 = 18 p
6. Eseme äratoomine - 9,5 x 2 = 19 p
7. Kaugjuhtimine - 10 x 3 = 30 p
8. Tõkke ületamine - 9 x 2 = 18 p
9. Üldmulje - 7 x 1 = 7 p
Kommentaarid
Väga halb võistlus (vt. videot). Koht ja punktid ei puutu eriti asjasse. Tegelikult - see on ametlikul võistlusel disklahv. Ainus positiivne asi on see, et see lollus juhtuski õnneks mitteametlikul võistlusel, kus meile armu anti ja saime teisel katsel jätkata. Siis oli Ferry juba rahunenud, kuid päriselt on vaja juba esimesel katsel rahulik olla. Hea on veel ka see, et esimene ametlik võistlus tuleb alles jaanuaris ning sinna vahele mahub veel üks mitteametlik võistlus. Ja võimalus trenni teha.
Kohutavalt halb on aga (tulevikule mõeldes) see, et AVA-klassis tulevad esimesed järgud liiga kergesti. Ja mul on tunne, et kui meil lihtsalt sellepärast, et me suhteliselt tihti ametlikult võistleme, aeg-ajalt "õnneks" läheb ja ta juhtumisi normaalses tujus on, siis VÕI-klassis enam niimoodi läbi ei saa. Ma olen öelnud seda korduvalt ja jään selle juurde ka praegu - koer peab oskama rahuneda ja olema 90% kontrolli all VÕI-klassi ajaks! Ma võib-olla muudan kunagi oma arvamust, aga seniks olen ma aga üsna murelik...
Põhjuseid, miks ta võistlusel niimoodi käitus, võib igalt poolt otsida. Mõned variandid:
1) Mul oli kaasas Jazz ja Ferry ootas tema trenni ajal puuris (ja kogus energiat).
2) Ma otsustasin, et proovin seekord mitte temaga enne platsile minekut liiga palju tegeleda, võtan kontakti viimasel hetkel jne. Lisaks olen võistluse ajal täiesti pingevaba ning rahulik.
3) Ohumärgid olid juba eelmisest mitteametlikust võistlusest - ka seal läks ta võtete vahel inimesi uudistama.
Kõik need põhjused on võimalikud, nüüd on vaja neid kuidagi likvideerida.
Esimene saab järgmisel võistlusel kaotatud - Jazz kaasa ei tule, kuna tema trenni sel päeval ei ole.
Teine oli uus kogemus - selline variant ei sobi meile. Ferryga peab enne platsile minekut mingil määral ikkagi enne tegelema ja platsil ei saa täiesti rahulik olla (st. ei tohi ka närvis olla, aga peab säilitama siiski enesekindluse ja kontrolli).
Kolmandaga on kõige raskem - vaja oleks sagedamini hallis trenni teha. Häirijatega, aeg-ajalt suurel platsil. Võistlustrenni ühesõnaga. Aga see vist ei ole kahjuks eriti võimalik :(
Võtete pärast ma AVA-klassi mõttes nii väga ei muretseks. I järk tuleb väga kergesti, KUI koer kontrolli alt ei välju (võtete ajal või vahel) ja me sellepärast disklahvi või 0´e ei saa.
esmaspäev, 3. detsember 2012
Jazzi AG trenn 02.12.12
Meie teine AG trenn Sveta juures. Jooksime lihtsaid radasid, 10-15 takistusega, mis meil vahepeal väga hästi (puhtalt) õnnestusid, kuid tekkis ka eksimusi - nii nagu algajatel ikka. Nurgad olid kohati raskemad kui A0 klassis. Seega tulevikuks hea ettevalmistus.
Video on olemas ainult ühest kehvemini läinud rajast, kuna unustasin varem kellegile kaamerat anda (loomulikult siis kui asjad veel välja tulid). Ja peale seda rada said patareid tühjaks ja tuli jälle ilus puhas rada. Miks see alati nii on?! :(
Lühidalt öeldes: juhtimine, juhtimine, juhtimine... Ära kutsumine, ära saatmine. Õigeaegsed manöövrid. Koera vaatamine. Veelkord juhtimine.
Meeldetuletuseks: Fotokale on uusi patareisid on vaja. Ja fotokas ise on vaja parandusse viia!!
Video on olemas ainult ühest kehvemini läinud rajast, kuna unustasin varem kellegile kaamerat anda (loomulikult siis kui asjad veel välja tulid). Ja peale seda rada said patareid tühjaks ja tuli jälle ilus puhas rada. Miks see alati nii on?! :(
Lühidalt öeldes: juhtimine, juhtimine, juhtimine... Ära kutsumine, ära saatmine. Õigeaegsed manöövrid. Koera vaatamine. Veelkord juhtimine.
Meeldetuletuseks: Fotokale on uusi patareisid on vaja. Ja fotokas ise on vaja parandusse viia!!
reede, 30. november 2012
Ferry SK trenn 30.11.12
Rimi poe juures. Kahjuks oli see juba suletud, kui meie kohale jõudsime. Siiski tegid võõras koht ja mööduvad inimesed oma töö. Ferry oli päris häiritud. Palju rohkem on selliseid trenne vaja teha.
Tegime kõrvalkõndi (jooks sirgetel + normaalkõnd ümberpööretega) kontakti ja keskendumise peale. Lisaks paar juurdetulekut peatusega (kõigepealt 2 läbijooksu ja siis 2 peatumisega). Olid väga head. Ferry meeleolu oli kõrge motvatsiooni tõttu ülekeemise äärel, seega ma hästi palju rahustasin teda ning trenn lõppes ka rahuliku kiitmisega.
Tegime kõrvalkõndi (jooks sirgetel + normaalkõnd ümberpööretega) kontakti ja keskendumise peale. Lisaks paar juurdetulekut peatusega (kõigepealt 2 läbijooksu ja siis 2 peatumisega). Olid väga head. Ferry meeleolu oli kõrge motvatsiooni tõttu ülekeemise äärel, seega ma hästi palju rahustasin teda ning trenn lõppes ka rahuliku kiitmisega.
neljapäev, 29. november 2012
Ferry SK trenn 29.11.12
Pargis, õhtul hilja. Ferry peaks ka talve tulekuga natuke rohkem süüa hakkama saama, pool kilo juurde vaja võtta :) Motivatsioon oli laes, kippus üle keema. Hästi palju tegelesin rahustamisega, püüdsin ise sealjuures väga rahulik olla.
Tegime kõrvalkõndi (normaalkõnd pöörete ja peatustega, jooks sirgetel kontakti peale), juurdetulekut peatusega. Jäin kõigega väga rahule, ainus mis ei meeldinud, oli see, et peale premeerimist ei suutnud Ferry keskenduda, muutus rahutuks.
Homme on meil viimane trenn enne pühapäevast võistlust. Loodan, et võistlusele ikka bussiga kohale saame. Pean võtma ilmselt mõlemad koerad, kuna enne võistlust on meil veel Jazziga AG trenn, kuhu tahaks kindlasti jõuda. Mul on juba tegelikult praegu kahtlane tunne, et üritan liiga suurt tükki korraga võtta. Suhteliselt hullumeelne idee - kuhu ma Ferryt Jazzi trenni ajal jätan?! Ja sama küsimus Ferry võistluse ajal Jazzi kohta..! Ja bussiga seigelda, selleks ajaks ilmselt juba päris suure lumega (oht et pärast tagasi ei saa), külma ilmaga, kohta kust mitte mingi valemiga linna ilma transpordita ei saa..? Eks näis. Loodan, et midagi ekstreemset ei juhtu!
Homsest trennist edasi rääkides - proovin teha mõnes uues kohas kõrvalkõndi häirijatega, hästi palju keskendumist ja rahustamist.
Võistlusel on ka vaja enne etteastet maha istuda, lõõgastuda, mõelda jõuludest ja minna platsile ilma igasuguse närvita :) Ja seal tegeleda ainult enda koeraga, vajadusel viivitada aega, peaasi et saavutada soovitud eesmärk (nt. rahunemine, õige meeleolu, kontakt)! Vahelduseks võib ju sellist varianti proovida - mitteametlik võistlus ikkagi!
Tegime kõrvalkõndi (normaalkõnd pöörete ja peatustega, jooks sirgetel kontakti peale), juurdetulekut peatusega. Jäin kõigega väga rahule, ainus mis ei meeldinud, oli see, et peale premeerimist ei suutnud Ferry keskenduda, muutus rahutuks.
Homme on meil viimane trenn enne pühapäevast võistlust. Loodan, et võistlusele ikka bussiga kohale saame. Pean võtma ilmselt mõlemad koerad, kuna enne võistlust on meil veel Jazziga AG trenn, kuhu tahaks kindlasti jõuda. Mul on juba tegelikult praegu kahtlane tunne, et üritan liiga suurt tükki korraga võtta. Suhteliselt hullumeelne idee - kuhu ma Ferryt Jazzi trenni ajal jätan?! Ja sama küsimus Ferry võistluse ajal Jazzi kohta..! Ja bussiga seigelda, selleks ajaks ilmselt juba päris suure lumega (oht et pärast tagasi ei saa), külma ilmaga, kohta kust mitte mingi valemiga linna ilma transpordita ei saa..? Eks näis. Loodan, et midagi ekstreemset ei juhtu!
Homsest trennist edasi rääkides - proovin teha mõnes uues kohas kõrvalkõndi häirijatega, hästi palju keskendumist ja rahustamist.
Võistlusel on ka vaja enne etteastet maha istuda, lõõgastuda, mõelda jõuludest ja minna platsile ilma igasuguse närvita :) Ja seal tegeleda ainult enda koeraga, vajadusel viivitada aega, peaasi et saavutada soovitud eesmärk (nt. rahunemine, õige meeleolu, kontakt)! Vahelduseks võib ju sellist varianti proovida - mitteametlik võistlus ikkagi!
Jazzi SK trenn 29.11.12
Tavaliselt võtan ma jalutuskäigule kaasa mõlemad koerad, aga kui ma tahan tegeleda keskendunult ja segamatult ühega, siis teine jääb alati koju. Mingis mõttes tekkib ühe koeraga jalutades tihti selline "puhkuse" moment. Asi pole selles, et ma kahega toime ei tuleks - tulen, aga ühega on ikkagi alati kergem. Ja parem jälgida ja süveneda sellesse, kuidas koer käitub, mida teeb ja mõtleb.
Täna ma võtsin Jazzi, eesmärgiga tähelepanelikult vaadata kuidas on lood tema motivatsiooniga, kuidas ta reageerib häirijatele, kuidas käitub erinevates olukordades jne. Ma olen seda ka varem teinud, kuid mitte nii, et pean mõtlema, mida pärast üles kirjutan.
Ma tegin trenni ära, tulin koju ja praegu seda postitust kirjutades - ma ei oska neid asju sõnadesse panna. Täiesti tõsiselt. Kui Ferryt ma oskan kirjeldada (5 aastaga mingi pilt tekkib) ja võin tema iseloomuomadusi ning käitumist seletada püüda, siis Jazzi kohta ei oska ma praegu ausalt öeldes midagi öelda. Ta on lihtsalt nii teistmoodi. Mitte koer. Bordercollie. See kuulus väljend võiks ju teoreetiliselt kirjelduseks sobidagi. Aga ikkagi ta on kuidagi nii salapärane :) Tahab tohutult tähelepanu, koostööd, mängimist, toitmist, samas on isemõtleja mingitel momentidel... Aga see mil viisil Jazz seda kõike teeb - on harjumatu. Kirjeldamatu. Võib-olla on asi selles, et ta on alles 8-kuune. Võib-olla mitte. Ma ei julge väita, et praeguses vanuses nähtavad käitumisomadused tulevikus muutuda või kaduda ei võiks. Sellepärast ma ei olegi siiamaani teinud põhjaliku tutvustust Jazzist, et ta on selline ja selline. Mulle tundub, et praegu on veel vara.
Ma üritan aasta lõpus kõiksugu asju veidi analüüsida, nii ehk naa peab seadma eesmärgid järgmiseks aastaks, tegema ülevaate käesoleval aastal toimunud sündmustest (siiamaani kõige produktiivsem, kõige aktiivsem, kõige trennide ja sündmusterohkem aasta!). Aga kas ka Jazzi iseloomu - eks näis...
Nüüd aga trenni juurde tagasi.
Tegime Jazziga ligipääsetavust (et ignoreeriks inimesi), kõrvalkõndi ja juurdetulekut. Tal on juba ammusest ajast peale väga hea püsivus olnud (eemaldusin 25 sammu).
Nagu enamik juba teavad, siis mul kodus ei eksisteeri kummalgi koeral söögikausse. Vähemalt suurema osa ajast. Teen iga päev nendega trenni ja seal saavad nad oma päevase toiduportsu. Jazz on külmade ilmadega kõhnaks jäänud ja seega oli tal täna väga hea motivatsioon. Toidukogust suurendame sellegipoolest.
Täna ma võtsin Jazzi, eesmärgiga tähelepanelikult vaadata kuidas on lood tema motivatsiooniga, kuidas ta reageerib häirijatele, kuidas käitub erinevates olukordades jne. Ma olen seda ka varem teinud, kuid mitte nii, et pean mõtlema, mida pärast üles kirjutan.
Ma tegin trenni ära, tulin koju ja praegu seda postitust kirjutades - ma ei oska neid asju sõnadesse panna. Täiesti tõsiselt. Kui Ferryt ma oskan kirjeldada (5 aastaga mingi pilt tekkib) ja võin tema iseloomuomadusi ning käitumist seletada püüda, siis Jazzi kohta ei oska ma praegu ausalt öeldes midagi öelda. Ta on lihtsalt nii teistmoodi. Mitte koer. Bordercollie. See kuulus väljend võiks ju teoreetiliselt kirjelduseks sobidagi. Aga ikkagi ta on kuidagi nii salapärane :) Tahab tohutult tähelepanu, koostööd, mängimist, toitmist, samas on isemõtleja mingitel momentidel... Aga see mil viisil Jazz seda kõike teeb - on harjumatu. Kirjeldamatu. Võib-olla on asi selles, et ta on alles 8-kuune. Võib-olla mitte. Ma ei julge väita, et praeguses vanuses nähtavad käitumisomadused tulevikus muutuda või kaduda ei võiks. Sellepärast ma ei olegi siiamaani teinud põhjaliku tutvustust Jazzist, et ta on selline ja selline. Mulle tundub, et praegu on veel vara.
Ma üritan aasta lõpus kõiksugu asju veidi analüüsida, nii ehk naa peab seadma eesmärgid järgmiseks aastaks, tegema ülevaate käesoleval aastal toimunud sündmustest (siiamaani kõige produktiivsem, kõige aktiivsem, kõige trennide ja sündmusterohkem aasta!). Aga kas ka Jazzi iseloomu - eks näis...
Nüüd aga trenni juurde tagasi.
Tegime Jazziga ligipääsetavust (et ignoreeriks inimesi), kõrvalkõndi ja juurdetulekut. Tal on juba ammusest ajast peale väga hea püsivus olnud (eemaldusin 25 sammu).
Nagu enamik juba teavad, siis mul kodus ei eksisteeri kummalgi koeral söögikausse. Vähemalt suurema osa ajast. Teen iga päev nendega trenni ja seal saavad nad oma päevase toiduportsu. Jazz on külmade ilmadega kõhnaks jäänud ja seega oli tal täna väga hea motivatsioon. Toidukogust suurendame sellegipoolest.
teisipäev, 27. november 2012
Ferry SK eratrenn 27.11.12
Teist korda Ferryga.
Uurisin Svetalt neid asju, millest rääkisin viimase võistluste kommentaarides. Küsisin detailselt järele, et kõigest õigesti aru saada.
Esiteks võtete vahelise aja ja ära jooksmise kohta.
Põhimõtteliselt - midagi väga revolutsioonilist ei ole :) Sveta ütles, et kõigil on hirmud koerte "kiiksude" suhtes ja ka EVÕI klassi inimesed kardavad, et koerad mingeid lollusi teevad (kes mis juhul ära võib joosta). Igal ühel on omad probleemid ja mida rohkem võistluskogemusi tuleb, seda rohkem hakkab inimene aru saama, mida ta oma koera puhul jälgima peab.
Seda aitavad väga suures osas parandada häirijatega trennid ja võistlusimitatsioonid, kuid lisaks on vaja viia minimaalsele tasemele enda kartmine. Ja selleks aitavad ainult võistlused, milleks ollakse hästi ette valmistunud.
Võib teha trenni lihtsalt kontrolli ja rahunemise peale - suurel platsil, võõraste inimeste, provotseerimistega. Et suudaks keskenduda ja ei keeks üle.
VÕI-klassist alates rahunema õpetamine väga-väga oluline, ilma selleta võimatu olla edukas!
Teiseks asjaks oli kõrvalkõnd.
Jooksul puudus Ferryl tänase päevani korralik kontakt. Ta oli selles "koridoris", st. pea ei vaatanud üles. Ja seetõttu magas ta tihti maha pöörded ja peatused. Sveta näitas kuidas õpetada ja jõuda selleni, et koer saaks aru, et ka jooksul on hea kontaktne olla. Esialgu alustame kergelt - ainult sirged.
Normaalkõndi on meil vaja hästi palju häirijatega teha. Maas oleva toidukausiga ei suuda ta kontaktne olla - seega sisuliselt sama olukord mis võistlusel. Peame hakkama seda nii kaua tegema, kuni ta suudab pikemalt keskenduda ja ilusat kõrvalkõndi tugevate häirijatega teha. Koguaeg tuleb trenni kohti ka vahetada, kui ollakse edukas.
Lisaks alustasime pöörete ja sammude paremaks lihvimist.
Tundub, et ainult mõned elemendid ja muudatused - tegelikult on tohutu töö!
Uurisin Svetalt neid asju, millest rääkisin viimase võistluste kommentaarides. Küsisin detailselt järele, et kõigest õigesti aru saada.
Esiteks võtete vahelise aja ja ära jooksmise kohta.
Põhimõtteliselt - midagi väga revolutsioonilist ei ole :) Sveta ütles, et kõigil on hirmud koerte "kiiksude" suhtes ja ka EVÕI klassi inimesed kardavad, et koerad mingeid lollusi teevad (kes mis juhul ära võib joosta). Igal ühel on omad probleemid ja mida rohkem võistluskogemusi tuleb, seda rohkem hakkab inimene aru saama, mida ta oma koera puhul jälgima peab.
Seda aitavad väga suures osas parandada häirijatega trennid ja võistlusimitatsioonid, kuid lisaks on vaja viia minimaalsele tasemele enda kartmine. Ja selleks aitavad ainult võistlused, milleks ollakse hästi ette valmistunud.
Võib teha trenni lihtsalt kontrolli ja rahunemise peale - suurel platsil, võõraste inimeste, provotseerimistega. Et suudaks keskenduda ja ei keeks üle.
VÕI-klassist alates rahunema õpetamine väga-väga oluline, ilma selleta võimatu olla edukas!
Teiseks asjaks oli kõrvalkõnd.
Jooksul puudus Ferryl tänase päevani korralik kontakt. Ta oli selles "koridoris", st. pea ei vaatanud üles. Ja seetõttu magas ta tihti maha pöörded ja peatused. Sveta näitas kuidas õpetada ja jõuda selleni, et koer saaks aru, et ka jooksul on hea kontaktne olla. Esialgu alustame kergelt - ainult sirged.
Normaalkõndi on meil vaja hästi palju häirijatega teha. Maas oleva toidukausiga ei suuda ta kontaktne olla - seega sisuliselt sama olukord mis võistlusel. Peame hakkama seda nii kaua tegema, kuni ta suudab pikemalt keskenduda ja ilusat kõrvalkõndi tugevate häirijatega teha. Koguaeg tuleb trenni kohti ka vahetada, kui ollakse edukas.
Lisaks alustasime pöörete ja sammude paremaks lihvimist.
Tundub, et ainult mõned elemendid ja muudatused - tegelikult on tohutu töö!
Tellimine:
Postitused (Atom)