pühapäev, 21. oktoober 2012

SK võistlus 20.10.12

Eile osalesime Ferryga TAKO korraldatud ametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Timo Pussinen (Soome). Tulemuseks AVA-klassis (esimest korda osaledes) 1. koht (4st), I järk, 176,5 punkti! Ühtlasi saime ka eriauhinna "Tulevikulootus"!

Hindamislehelt
1. Grupis lamamine - 9 x 3 = 27 p
2. Liikumine kõrval ilma rihmata - 7 x 2 = 14 p
3. Lamama minek liikumise pealt - 9 x 2 = 18 p
4. Juurdetulemine koos seismise peatusega - 7,5 x 3 = 22,5 p
5. Seisma jäämine liikumise pealt - 8,5 x 2 = 17 p
6. Eseme äratoomine - 9 x 2 = 18 p
7. Kaugjuhtimine - 10 x 3 = 30 p
8. Tõkke ületamine - 10 x 2 = 20 p
9. Üldmulje - 10 x 1 = 10 p

Kommentaarid
Tegelesime AVA-klassiks valmistumisega tõsisemalt alles viimasel kahel nädalal enne võistlust. Kuna aega oli vähe, siis toimusid trennid igapäevaselt kuni neljapäevani. Neljapäevaks oli seis selline, et trennides oli Ferry suuteline kõike hästi tegema, ainus oluline asi mida ei jõudnud - võistlusplatsiga piisavalt harjuda. Siinkohal pean ma meid kiitma, sest õnneks oleme hästi palju sel aastal võistelnud, sealhulgas mitmeid kordi võõrastel platsidel ning Ferry on sellega enam-vähem harjunud (st. suuteline töötama). Võistlusele läksin ma igatahes teadmisega, et see on esimene proov uues klassis ning kui halvasti peaks minema, saab süüdistada viimasel hetkel valmistumist.
Olen juba ammu märganud, et koerad oskavad võistlusel üllatada :) Ja seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Vahel mõlemat korraga. Seekord juhtus esimene variant.
Kohale saabusime laupäeval juba ligi pool tundi enne ALG-klassi, kuna meid sõidutanud inimene võistles viimast korda enda koeraga ALG-klassis :) Otsusasin, et lasen Ferryl lihtsalt puhata, kuni ALG-klass lõppema hakkab. Oodata oli u. poolteist tundi. Tuttavatega lobisemine ja võistluse jälgimine lasi õnneks ajal kiiremini mööduda ning varsti hakkaski meie etteaste aeg lähenema. Viisin Ferry vahepeal välja ning kui viimane koer hakkas juurdetulekut tegema, võtsin temaga kontakti, et valmistuda püsilamamiseks. Liigne energia oli kohe näha, kuna ta oli tohutult kontaktne ning valmis mida iganes tegema. Ja see "mida iganes tegemise" tuju enne püsivust on alati suur risk. Seda enam, et oleme viimasel ajal varjes lamamist suhteliselt vähe harjutanud. Aga ma üritasin terve võistluse jooksul endale sisendada, et midagi enam muuta ei saa ja läheb nagu läheb. Toimis.
Püsilamamisel lasti meil eemalduda hallist välja. Kõhklesin kohutavalt, mis Ferry seal tegema hakkab, aga õnneks lamas korralikult ära. Peale püsivust tekkis esimene moment, mil ma sain aru, et olin vist närvis olnud. Olin nimelt surmkindel, et koer kes püsivuse ajal mitu korda haukus on Ferry. Täpselt tema häälega. Koguaeg valmistusin, et liikumisjuht tuleb ja viisakalt palub oma koera platsi pealt kokku korjata :) Hiljem selgus, et see oli olnud hoopis mingi muu koer väljaspool platsi. Ja ainus, mida mu koer tegelikult tegi, oli väike käpa liigutamine - sellest ka punkt vähemaks.
Individuaalvõteteni oli meil õnneks aega. Sain lasta koeral peale püsivust natuke puhata ning alles siis kontakti võtta.
Ilma rihmata kõnnil oli Ferry kohati täiesti kontaktne, kuid nagu tavaliselt esimese võtte puhul (milleks on kahjuks ikka ja jälle kõrvalkõnd), on risk, et ta teeb oma ühekordse ärajooksmise triki. Nii ka seekord. Ma ei ole kuigivõrd kursis SK hindamisega ning ei hakka seetõttu sellesse sügavamalt laskuma, aga võin öelda, et mina olin võtet jätkates igatahes juba nulliga arvestanud.
Lamama minek liikumise pealt - läks üle pika aja läbi istumise (seda sain teada alles pärast videot vaadates).
Juurdetulekul kahtles treener, kui tõenäoline on, et Ferry üldse kavatseb peatuda ja äkki oleks targem teha teadlikult läbijooks punktide säästmiseks, aga sellegipoolest otsustasin ma proovida - sai seda trennides päris palju harjutatud. Ja Ferry üllataski mind - tuli väga hea kiirusega ja peatudes liikus u. meetri jagu. Ja edasi sealt tuli samuti suurepärase kiirusega! Arvestades varasemaid trenne, siis väga hea üllatus!
Seisma jäämine liikumise pealt - Ferry hakkas kõrvalkõnnil küljele "ära vajuma" ja seega ma andsin talle uue käsu kõrval, et ei arvaks, et nii võibki liikuda. Sealt edasi oli juba kõik suurepärane.
Eseme toomine oli nii minnes kui tulles väga hea kiirusega, ainult et suurest intusiasmist tuli ta tagasi väikese kaarega. Võimalik, et ka natuke näris. Jälle üllatus (kiirused)!
Kaugjuhtimine - suurepärase keskendumisega ja tehniliselt puhtalt tehtud võte. Väga positiivne üllatus.
Tõke - vist päeva parim üllatus. Jõudsime seda trennis teha vaid loetud korrad, kuid õnneks sai treeneri juhtnööride kohaselt kõik reeglitele vastavalt ning punkte kaotamata ära tehtud! Päeva parim üllatus kohe kindlasti :)
Seega nagu näete, siis päris palju ÜLLATUSI oli. Ja see tagaski meile seekord edu!
Nüüd on veel tulemas vähemalt üks mitteametlik võistlus ning SK eksam, kuid ma arvan, et viimasele me tegelikult ei lähe (toimub väljas ja novembri lõpus - mine tea, äkki lumigi juba maas). Seega ametlike võistlustega jätkame ilmselt alles/juba järgmisel aastal, loodetavasti saame kaasa teha terve TAKO Talvekarika kolm etappi. Muidugi, kui edaspidi ka nii hästi peaks minema, siis on risk saada enne üleminek VÕITJA-klassi ning see tähendab pikemaajalist pausi ametlike võistlustega. Aga kui me siis ükskord asjad selgeks saame, siis võib vist EVÕI´ni välja põrutada. Unistused on toredad :)))

Kommentaare ei ole: