Esmaspäev, 8. detsember 2014

Jazzi mitteametlik SK võistlus 07.12.14

Pühapäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud mitteametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Svetlana Zolotnikova. Tulemuseks SK3-klassis 4. koht (4st), järguta, 188 punkti.


Hindamislehelt

1. Grupis istumine -
10 x 3 = 30 p
2. Grupis lamamine - 9,5 x 3 = 19 p
3. Kõrvalkõnd ilma rihmata - 8 x 3 = 24 p
4. Seisma, istuma ja lamama minek liikumiselt - 9 x 3 = 27 p
5. Juurdetulek seisa ja lama peatustega - 9 x 4 = 36 p
6. Saatmine märki, ruutu ja juurdekutsumine - 0 x 4 = 0 p
7. Suunatud toomine - 0 x 3 = 0 p
8. Metalleseme toomine hüppega üle tõkke - 8 x 3 = 24 p
9. Eseme äratundmine ja toomine - 0 x 3 = 0p
10. Kaugjuhtimine - 7 x 4 = 28 p

Kommentaarid
Meie esimene proov erivõitja klassis. Eesmärk oligi vaadata, mida Jazz tegelikult oskab ja mida mitte. Ja see võistlus andis väga palju tagasisidet. Julgeks öelda, et meile oli see käesoleva aasta kõige kasulikum võistlus! Ilmnes mitmeid üllatusi, mis tagantjärele mõeldes polnudki mingid üllatused, vaid täiesti ette nähtavad vead. Lihtsalt minu kogemus ei osanud neid siis veel sellise pilguga vaadata.
Püsivõtted olid tehtud valdavalt hästi - lamamisel oli Jazz Sveta sõnul korraks nina maha pannud (mis näitab ikkagi mingi stressi olemasolu). Kuid arvestades, et see oli üldse täiesti ehku peale minek ja me polnud püsivusi koos võõraste koerte ning häirijatega juba väga pikka aega teinud (rääkimata varjesse minekust), siis saime me minu arvates suurepäraselt hakkama.
Kõrvalkõnd - positiivne on, et Jazz ei pressinud enam nii hullusti mu jala peale ning hoidis üldiselt paralleerset asendit - ehk tehtud töö on vilja kandnud. Nüüd on aga ilmnenud uued vead - vasakpöörded, mingid imelikud minu selja taha minekud ja peatustel ei lähe ta lõpuni istuma (täiesti võimalik, et tagumise jala pärast)... Kuid meeleolu oli rahulikum ja üldpilt, kasvõi videot vaadates, palju parem.
Peatused kõrvalt - kõrvalkõnd oli ka parem, seisa ja lama peatused olid üle ootuste hästi tehtud (sirged, kiired asendid). Istu peatus - enam-vähem, kuid võiks olla kiirem. Mul on järjest rohkem tunne, et see on ikkagi seotud Jazzi tagumise käpaga ja seda ei saagi võib-olla paremaks.
Juurdetulek - seisa asendis Jazz reageeris Sveta käsule kerge võpatamisega (ennetamine). Üldiselt head, kiired peatused ja tore oli üle pika aja näha ka ilusat kõrvale tulekut!
Märk/ruut - seda, miks Jazz esimesel katsel paremale poole tormas, teab ta küll ainult ise. Järeldan, et talle pole märki saatmine veel täiesti selge. Ja see ruudu alguses (vahel lausa enne ruutu) seisma jäämine on ka mitu trenni eelnenud viga, ehk nulli oleks me saanud suure tõenäosusega igal juhul. Kõrvale tulek oli ka midagi uut...
Suunatud toomine - märki ta ju läks, aga peatumine!!! Minu enda viga, kuna ma pole kunagi trennides märgile 2 meetrise raadiusega ringi ümber tõmmanud - ma küll vaatasin ja kahtlesin viimastes trennides, et äkki Jazz jääb märgist liiga kaugele seisma ja selle tõttu ringist välja, aga polnud kunagi kinnitust saanud. Nüüd sain. Tore, et parandades saime lõpuks võtte tervenisti sooritatud. Märgis peatumine on siiski märksõna. Ja tervet võtet on vaja koos liikumisjuhi ja abilisega, kes hantleid maha paneb, teha - üksi treenides pole see sama, mis võistlustel!
Metallhantel - ma ei oska visata.. Aga tore, et hüppas ja hüppas tagasi. Ja tõi enam-vähem ok kiirusel.
Eseme äratundmine ja toomine - ebakindlus. Miks ta otsustas minna uuesti teisi pulki üle kontrollima, seda võibki iseloomustada vaid selle sõnaga... Sellest võttest oli kahju.
Kaugjuhtimine - nagu punktidestki näha võib, tegi poolikuid asendeid ja liikus (ei tagurdanud lõpuni istuma jne).
Kokkuvõttes vigadest - Kõrvalkõnnil peatused. Pöörded-sammud kohapeal. Pööre vasakule.
Suurel platsil võtete järjest sooritamine. Märgi asukoht. Peatus märgis. Asukoht ruudus, Suunatud toomine. Pulkade toomisel enesekindlus. Kaugjuhtimine.
Üldiselt võib öelda, et kõige olulisem tõsiasi, millele ma taaskord kinnitust leidsin, on see, et üksinda ei ole võimalik erivõitja klassiks treenida. Vaja on segavate faktoritega trenne, grupitrenne koos teiste koertega, võistlustrenne liikumisjuhiga suurel platsil, eratrenne ja veel kõikvõimalikke muid trenne. Veelkord - erivõitja klass vajab teatud suunitlusega trenne. Ehk kõiksugu märgid, ruudud ja pulgad saavad täiesti uue tähenduse, kui need paneb maha liikumisjuht võtte alguses, võtted sooritatakse järjest ning kõik see toimub suurel, avaral platsil.
Ainus asi, millest natuke kahju on - jaanuaris toimuva punktivõistluseni on vaid loetud nädalad. Ja see aeg läheb nii kiiresti! Kui me valmis ei jõua, siis me ka ei osale. Vähemalt seni kuni järgu saamine (see eeldab ikkagi teatud stabiilsust sooritustes) on küsimärgi all.
Ja võistlusega seoses tahaksin veel tänada Svetat meie hindamise ja platsil liigutamise eest ning Annet transpordi eest tagasi linna!
Tänane võistlus on mulle väga märgilise tähendusega - ikkagi esimest korda kõige kõrgemas, rahvusvahelises võistlusklassis võistelda. Siia jõudmine on nõudnud juba väga suurt tööd, kuid veelgi suurem töö on alles ees.
Erivõitja klass on lihtsalt nii teistmoodi. Ma mäletan, kui 2011. aasta detsembris osalesime Ferryga esmakordselt sõnakuulelikkuse võistlusel, debüüt-klassis. Osales 14 koera, kogu võistluse ajal oli tohutu melu, kõik kohad olid närvilisi algajaid koerajuhte ja sõnakuulmatuid koeri täis :))) Samas vaimus läksid ka ALG-klassi võistlused. Täna, 2014. aasta detsembris valitses aga hallis haudvaikus. Ja ilmselt valitseks see ka siis, kui erivõitjas osaleks 14 inimest. Mis näitab, et erivõitja klassiks on juba koerajuhid nii palju muutunud, rääkimata koerte tasemest. Mul on hea meel, et meie seda suutnud oleme. 

Kommentaare ei ole: