teisipäev, 15. juuni 2010

Kuulekuse trenn 14.06.10

 Trenni jõudsime väikse hilinemisega, kuna ma ei viitsi varasema bussiga tulla, sest siis peab ootama, mis on minu jaoks mõeldamatu tegevus.
Igatahes alustasime kõrvalkõnnist - tegime sellise skeemi: 10 sammu otse, 10 sammu paremale ja 10 sammu vasakule. Ferryl oli täna esimest korda Anneli trennis olemas selline asi nagu hea kontakt - kõrvalkõnnil vaatas otsa, pöörded olid ka ilusad. Kuna treener lasi meil seda päris kaua teha, siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, miks me ühte elementi nii kaua teeme. Pärast alles tuli pähe, et oleks pidanud skeemi tegema jooksu ja aeglase kõnniga ka. No eks neid harjutame siis mõni teine päev.
Istuma jäämine oli ilus, kõnnil oli kontaktne, istumisel ei vahtinud eriti ringi.. Proovisin 30 sammu eemaldumisega ka - erilist vahet polnud. Siis tegime juurdetulekut. Lamama läks kiiresti, aga tulek oli veidi aeglane. Ta alguses tuleb enamasti galopis, aga kuskil paar kolm meetrit enne mind läheb see sujuvalt traavi üle. Seda probleemi, mis ilmnes võistlusel, (et üritaks kohe kõrvale tulla, ilma ette istumiseta) polnud.
Siis tegime toomist. Kuna mul polnud aportit kaasas, siis treener andis meile. See oli selline, et seal otstes olid mingid värgindused, noh nagu pooleldi mänguasi. Ja siis nii nagu ma arvasin, Ferry võttis aporti nendes otsas olevatest julladest kinni ja toomise asemel mängis aportiga ja loopis seda õhku. Ta ilmselt oleks igaljuhul võtnud aporti ühest otsast, aga tavalise aporti puhul oleks võib-olla toomine meeles püsinud. Ühesõnaga välja meil see ei tulnud.
Trenni lõpus panime koerad püsilamamisse ja tulime ise inimrühma. Ja siis iga koer, vastavalt püsivusele, käis inimrühmast läbi. Ferry oli järjekorras teine. Pätt nagu ta on, jõudis ta enne seda püsti tõusta, et ennast sügada. Uue käsu peale läks siiski lamama tagasi. Inimrühmas oli võrreldes varasemate kordadega päris kontaktne ja inimesi eriti ei nuuskinud. Pärast seda läks tagasi lamama ja siis haukus. Aga ma ei teinud sellest välja ja siis ta jäi üsna kiiresti vait. Kui treener ütles, et lähme koerte juurde, siis Ferry kaevas parasjagu auku ja seejärel tõusis püsti - normaalne. Meil seal platsil on üldse püsilamamine üks maailma ime. Praegu tundub, et meie jaoks on seal platsil kõige raskem kontakti saamine ja elementidest toomine ja püsilamamine.

Kommentaare ei ole: