Kuna käesolev aasta hakkab lõppema, on õige aeg sellele joon alla tõmmata ja seada eesmärgid uueks võistlusperioodiks.
2014. aasta oli meile spordis edukas, kuid oli ka tagasilööke. Õigemini oli üks suur ja ainus tagasilöök - teada saamine Jazzi tervisest. Ma ei suuda siiamaani välja mõelda enam midagi palju hullemat, kui seda on noorel koeral avastatud probleemid seljaga ja parema puusaliigese artroos. Eriti sportkoeral, kellega oli plaan trenni teha ja võistelda. Muidugi hea, et me sellest teada saime ning ei tegele enam agilityga. Kuid ma võin kinnitada, et meil ei ole ka nüüd muretu elu. See kõik annab tegelikult tunda igapäevases elus - trenne saame me teha piiratult ning kui koormus liiga suureks läheb, hakkab Jazzi nähtavalt lonkama. Aga ma leian, et seni, kuni koer on ise väga motiveeritud ja tahab tööd teha, ei ole põhjust seda võimalust talt täielikult ära võtta. Ma usun, et iga koer on siia ilma sündinud mingi eesmärgiga. Ja Jazzi silmadest on näha, et tema eesmärgiks on olla omanikule meelejärgi ja lahendada talle antud ülesanded alati võimalikult hästi. Ta on kõige püüdlikum, kontaktsem ja koostöövalmim koer, keda ma üldse kunagi kohanud olen. Kõik borderid ei ole kaugeltki sellised. Seetõttu me kindlasti jätkame treeninguid ja võistluseid, kuni Jazz seda ise tahab ja suudab. Me jälgime tema tervist kindlasti ja teeme järgmisel aastal ka uued pildid, et tema seisu aastataguse ajaga võrrelda. Ma siiralt loodan, et me saame siiski oma sõnakuulelikkuse karjääri jätkata ning Jazzi tervis peab vastu.
Edukast poolest - osalesime Jazziga 2014. aastal kokku viiel sõnakuulelikkuse võistlusel, millest 3 olid ametlikud ja 2 mitteametlikud.
Jaanuaris oli meil esimene katse SK1 klassis, saime tookord II järgu ja 218 punkti - ebaõnnestus ruut, kuna ma ei peatanud Jazzi õigel ajal. Muidu olid kõik võtted suurepäraselt tehtud ning Jazz oli selleks klassiks igati valmis.
Juunis saime oma esimese järgu SK1´s kätte (263,5p) ning jätkasime treenimist SK2´ks.
Oktoobris osalesime SK2 klassis - I järk, 256,5 punkti ja uks erivõitja klassi oli avatud!
Detsembris osalesime prooviks kahel mitteametlikul võistlusel SK3 klassis, kus jäime mõlemal korral järguta (esimesel korral vedasid alt märki saatmised ruutu minekul ja suunatud toomisel ning pulgad, teisel korral ruutu saatmine, suunatud toomine ja ZET). SK3 klassi jaoks on Jazz veel liiga ebastabiilne, kuid juba nende kahe mitteametliku võistluse põhjal on välja joonistunud samad võtted ja vead, mis on vaja korda saada.
Kõikvõimalikest punktitabelitest nii palju, et TAKO SK karikasarjas olime me 6. kohal (25st) ja EKL punktitabelis oma SK2 tulemusega 9. kohal.
SK3 klassi jõudmine on tegelikult selle aasta üks kõige olulisemaid märksõnu. Nüüd ma mõistan, et siin klassis hakkab tegelikult see kõige raskem töö ja võistlemine pihta. Lisaks ootab ees tõeline konkurents - eriti järgmisest aastast alates. Rolli hakkavad mängima kõikvõimalikud detailid treeningutes, mis varem võib-olla nii suurt tähtsust ei omanud. Ühesõnaga - kerge ei saa olema. Aga kas peakski?
Ferryst nii palju, et oleme ikka trenne teinud, kuigi oleks võinud palju rohkem... Ja oleks võinud osaleda ka mitteametlikel võistlustel, et ära näha, mis seisus ja kui kaugel me tegelikult oleme. Paraku on aga Jazzi treenimine võtnud oma osa ja nüüd vajab see senisest veelgi rohkem aega. Siiski tahan ma Ferryga jätkuvalt SK2 klassis võistelda proovida - on ju selle nimel juba päris palju tööd tehtud ja vähemalt II järgu saamine peaks meile tulevikus igati jõukohane olema.
2015
Kõige suurem eesmärk on Jazzi edukas ettevalmistamine ja võistlema hakkamine SK3 klassis. Hea on see, et meie koertekoolis on praegu kõige rohkem erivõitja klassi koeri, mistõttu saame üksteisele alati abiks olla. Konkurents on erivõitja klassis läinud juba nii tihedaks, et esikolmikusse pääsemiseks ei piisa alati enam esimesest järgust. Seetõttu on soorituste kvaliteet väga oluline. EKL punktivõistlusel võistles kohtadele 2014. aastal 6 koera, algaval aastal on see arv pigem 8 (kui just keegi olemasolevatest koertest võistlemist ei lõpeta). Meistrivõistlustel osales 2014 6 koera (koos Vika-Bronaga oleks olnud 7), järgmisel aastal võib see arv olla vabalt juba 8-10.
Meie anname igal juhul endast parima ja osaleme kindlasti nii punktivõistlustel kui ka Eesti meistrivõistlustel. Esimene ametlik võistlus on arvatavasti märtsis, mistõttu jääb meil aega mitteametlikult võistelda ja ennast korralikult ette valmistada.
Kui numbritest rääkida, siis Jazziga tahaks kindlasti osaleda vähemalt viiel punktivõistlusel (parem oleks, kui rohkematel), pääseda poodiumikohtadele ja saavutada esimene järk vähemalt ühel korral (miinimum).
Ferryga tuleb hakata esialgu jälle mitteametlikult võistlema - juba talvel. Kõigepealt taseme hindamiseks ja suurel platsil oleku harjutamiseks (ilma kuskile jooksmiseta). 2015 tahaks Ferryga osaleda vähemalt ühel ametlikul võistlusel - sel hetkel, kui me võiksime olla valmis vähemalt II järgu peale tulemuse sooritamiseks.
2015 on kindlasti ka see aasta, mil tuleb valmistuda uuteks sõnakuulelikkuse reegliteks.
Ja kuigi ma igal aastal luban endale, et uuel aastal hakkan rohkem trenne filmima - siis nüüd vähemalt võistlused (nii ametlikud kui mitteametlikud) peavad küll olema alati jäädvustatud, et saaks taset ja vigu analüüsida!
Ja koertest tuleb uuel aastal palju rohkem pilte teha!
Ja blogisse tuleb palju sagedamini kirjutada!
Ja Jazzile tuleb uus jalutusrihm osta!
Ja mulle tuleb treeningvest osta!