Jazzi SK võistlus 23.05.15

Laupäeval osalesime Jazziga IPSON´i korraldatud ametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Pirkko Bellaoui (Soome). Tulemuseks SK3-klassis 3. koht (6st), II järk, 233,5 punkti!

Hindamislehelt
1.) Grupis istumine - 9 x 3 = 27 p
2.) Grupis lamamine - 5 x 2 = 10 p
3.) Kõrvalkõnd - 9 x 3 = 27 p
4.) Seisma, istuma ja lamama minek liikumiselt - 6,5 x 3 = 19,5 p
5.) Juurdetulemine koos seismise ja lamamise peatustega - 9 x 4 = 36 p
6.) Saatmine märki, ruutu ja juurdekutsumine - 0 x 4 = 0 p
7.) Suunatud toomine - 7,5 x 3 = 22,5 p
8.) Metalleseme toomine hüppega üle tõkke - 10 x 3 = 30 p

9.) Eseme äratundmine ja toomine - 8,5 x 3 = 25,5 p
10.) Kaugjuhtimine - 9 x 4 = 36 p

Jazzi SK võistlus 18.04.15

Laupäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud ametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Svetlana Zolotnikova. Tulemuseks SK3-klassis esimest korda võisteldes 1. koht (8st), I järk, 270,5 punkti!

Hindamislehelt
1. Suunatud toomine - 8 x 3 = 24 p

2. Seisma, istuma ja lamama minek liikumiselt - 10 x 3 = 30 p

3. Metalleseme toomine hüppega üle tõkke - 10 x 3 = 30 p 

4. Eseme äratundmine ja toomine - 7 x 3 = 21 p

5. Kõrvalkõnd - 8,5 x 3 = 25,5 p

6. Kaugjuhtimine - 7 x 4 = 28 p

7. Saatmine märki, ruutu ja juurdekutsumine - 7 x 4 = 28 p

8. Juurdetulemine koos seismise ja lamamise peatusega - 9 x 4 = 36 p

9. Grupis istumine - 10 x 3 = 30 p

10. Grupis lamamine - 9 x 2 = 18 p

Kommentaarid

Jazzi SK trennid 21-22.03.15

Oleme nüüd blogimise poolelt pikalt pausi pidanud - ja SK poole pealt ka mingil määral. Miks? Ma võtsin selle aasta alguses vastu mitmeid suuri otsuseid, mis puudutavad peamiselt vaba aja kasutust. Läksin tagasi jalgrattatrenni, kuna vanuseliselt on see sellise spordiga tõsisemalt tegelemiseks üpris viimane aeg. Kui tõsiselt ja kui kaua - eks seda näitab aeg. Trennid on keskmiselt 5 korda nädalas, 10-12h. Siia juurde võib lisada ka eelmise aasta lõpus alustatud autokooli, mis vajab jaanuarist alates sõidutundideks aegu. Nüüd arvake ise, palju jääb siit vabu päevi koeratrennide jaoks. Prioriteedid tuleb seada - kui väga tahta, on peaaegu kõik võimalik, teatud mööndustega. Miks peaaegu - päevas on siiski 24 tundi. Kuid hea uudis on see, et Jazziga ei olegi vaja igapäevaselt trenni teha, õhtud lähevad järjest valgemaks (ehk aega tekkib mingis mõttes juurde) ja "varsti" lõppeb ka kool. Aeg on möödunud lihtsalt lennates - alles oli jaanuar..! Oleme vahepeal iseseisvalt mingil määral trenne teinud ja õnneks võib öelda, et pausiga midagi hullemaks ei ole läinud - pigem paremaks. Siiski on vaja võistluskogemust nii endale kui koerale, võistlustrenne ning loomulikult ka vigade parandamist. Mis puudutab võistlusi, siis kindlasti on mingil määral probleemne ka see, et EKL punktivõistlused kattuvad ka EJL punktivõistlustega (rattavõistlused). Kuid räägin treeneriga läbi ning eks siis ole näha, mis ja kuidas on võimalik. Tore on see, et kui hästi läheb, on suve alguseks load käes ning eks mingi hetk tekkib ka võimalus auto jaoks - mis tähendab, et sügisest? (olen optimistlik!) saab ehk ise võistlustele ja trenni sõita.
Olgu mainitud ka see, et 3 päeva tagasi sai Jazz kolme aastaseks!
Eratrenn 21.03.15
Alustasime trenni ruuduga - kuna Jazzil on/oli probleem enne ruudu esimest joont seisma jäämisega. Kodus olin iseseisvalt parandanud targeti tagumisest joonest u. 50cm edasi panekuga ja tundub, et sellest on abi olnud - sest hallis tegi ta ideaalsed sooritused. Siiski soovitas Sveta jätkata targetiga, mis asub ruudu tagumisel joonel, ja teha eraldi keskkoha peale harjutusi, kus target on keskel. Vaatasin just meie viimast mitteametliku võistlust - kõrvalekutsumist ei tohi ka ära unustada, viimane kord oli see võistlusel Jazzile üllatus.
Kõrvalkõnd - minu jaoks on Jazzi probleemiks viltune asend ja liigne pressimine jalale (üleaktiivsus). Sveta soovitas parandada maiusega peatused ning tegeleda sammude-pööretega (eriti sammud ette-taha, külgedele).
Suunatud toomine - vahepeal üritas ruutu minna, mis asus keskmise hantli juures - mistõttu on vaja esiteks teha suunatud toomist rohkem häirivas olukorras, kus on segavaid asju maas (koonused, ruut samas suunas jne), teiseks on vaja harjutada endale koera kohest peatamist (ja koera kohest peatumist), kui läheb vale hantli juurde või jookseb vales suunas.
Kaugjuhtimine - natuke liikus, ei läinud lõpuni istuma. Lama asend on vaatamata taha poole lamama minekule ehk ümber õpetamisele, jätkuvalt halb - vajub ette poole... Võimalik, et selja pärast...
Pulgad - otsing pole viimasel ajal probleeme põhjustanud, ainus häiriv asi on haarde parandus kõrvale tuleku ajal. Vaja eraldi teha kõrvale tulekut koos pulgaga.
Hantlite toomine - eraldi harjutada rahuliku põhiasendis olekut, vajadusel teha ring ümber enda või üldse mitte saata iga kord, et õpiks veelgi rahulikumalt olema.
Märk - üldiselt hästi, peab siiski targetit aeg-ajalt seal hoidma, et oleks koonusele lähemal.
Üldine - rahunemine. On vaja ise olla trennides rahulikum, et Jazz ei muutuks ülekeevaks ja liiga energiliseks. Eriti puudutab see kõrvalkõndi. Palju vähem premeerimist ja ise aktiivsuse näitamist. Vaja saavutada töömeeleolu.
SK trenn 22.03.15
Tegelesime eelnevate harjutuste vigade parandusega ehk eratrennis saadud õpetussõnade praktikasse viimisega.

2014/2015

Kuna käesolev aasta hakkab lõppema, on õige aeg sellele joon alla tõmmata ja seada eesmärgid uueks võistlusperioodiks.
2014. aasta oli meile spordis edukas, kuid oli ka tagasilööke. Õigemini oli üks suur ja ainus tagasilöök - teada saamine Jazzi tervisest. Ma ei suuda siiamaani välja mõelda enam midagi palju hullemat, kui seda on noorel koeral avastatud probleemid seljaga ja parema puusaliigese artroos. Eriti sportkoeral, kellega oli plaan trenni teha ja võistelda. Muidugi hea, et me sellest teada saime ning ei tegele enam agilityga. Kuid ma võin kinnitada, et meil ei ole ka nüüd muretu elu. See kõik annab tegelikult tunda igapäevases elus - trenne saame me teha piiratult ning kui koormus liiga suureks läheb, hakkab Jazzi nähtavalt lonkama. Aga ma leian, et seni, kuni koer on ise väga motiveeritud ja tahab tööd teha, ei ole põhjust seda võimalust talt täielikult ära võtta. Ma usun, et iga koer on siia ilma sündinud mingi eesmärgiga. Ja Jazzi silmadest on näha, et tema eesmärgiks on olla omanikule meelejärgi ja lahendada talle antud ülesanded alati võimalikult hästi. Ta on kõige püüdlikum, kontaktsem ja koostöövalmim koer, keda ma üldse kunagi kohanud olen. Kõik borderid ei ole kaugeltki sellised. Seetõttu me kindlasti jätkame treeninguid ja võistluseid, kuni Jazz seda ise tahab ja suudab. Me jälgime tema tervist kindlasti ja teeme järgmisel aastal ka uued pildid, et tema seisu aastataguse ajaga võrrelda. Ma siiralt loodan, et me saame siiski oma sõnakuulelikkuse karjääri jätkata ning Jazzi tervis peab vastu.
Edukast poolest - osalesime Jazziga 2014. aastal kokku viiel sõnakuulelikkuse võistlusel, millest 3 olid ametlikud ja 2 mitteametlikud.
Jaanuaris oli meil esimene katse SK1 klassis, saime tookord II järgu ja 218 punkti - ebaõnnestus ruut, kuna ma ei peatanud Jazzi õigel ajal. Muidu olid kõik võtted suurepäraselt tehtud ning Jazz oli selleks klassiks igati valmis.
Juunis saime oma esimese järgu SK1´s kätte (263,5p) ning jätkasime treenimist SK2´ks.
Oktoobris osalesime SK2 klassis - I järk, 256,5 punkti ja uks erivõitja klassi oli avatud!
Detsembris osalesime prooviks  kahel mitteametlikul võistlusel SK3 klassis, kus jäime mõlemal korral järguta (esimesel korral vedasid alt märki saatmised ruutu minekul ja suunatud toomisel ning pulgad, teisel korral ruutu saatmine, suunatud toomine ja ZET). SK3 klassi jaoks on Jazz veel liiga ebastabiilne, kuid juba nende kahe mitteametliku võistluse põhjal on välja joonistunud samad võtted ja vead, mis on vaja korda saada.
Kõikvõimalikest punktitabelitest nii palju, et TAKO SK karikasarjas olime me 6. kohal (25st) ja EKL punktitabelis oma SK2 tulemusega 9. kohal.
SK3 klassi jõudmine on tegelikult selle aasta üks kõige olulisemaid märksõnu. Nüüd ma mõistan, et siin klassis hakkab tegelikult see kõige raskem töö ja võistlemine pihta. Lisaks ootab ees tõeline konkurents - eriti järgmisest aastast alates. Rolli hakkavad mängima kõikvõimalikud detailid treeningutes, mis varem võib-olla nii suurt tähtsust ei omanud. Ühesõnaga - kerge ei saa olema. Aga kas peakski?
Ferryst nii palju, et oleme ikka trenne teinud, kuigi oleks võinud palju rohkem... Ja oleks võinud osaleda ka mitteametlikel võistlustel, et ära näha, mis seisus ja kui kaugel me tegelikult oleme. Paraku on aga Jazzi treenimine võtnud oma osa ja nüüd vajab see senisest veelgi rohkem aega. Siiski tahan ma Ferryga jätkuvalt SK2 klassis võistelda proovida - on ju selle nimel juba päris palju tööd tehtud ja vähemalt II järgu saamine peaks meile tulevikus igati jõukohane olema.
2015
Kõige suurem eesmärk on Jazzi edukas ettevalmistamine ja võistlema hakkamine SK3 klassis. Hea on see, et meie koertekoolis on praegu kõige rohkem erivõitja klassi koeri, mistõttu saame üksteisele alati abiks olla. Konkurents on erivõitja klassis läinud juba nii tihedaks, et esikolmikusse pääsemiseks ei piisa alati enam esimesest järgust. Seetõttu on soorituste kvaliteet väga oluline. EKL punktivõistlusel võistles kohtadele 2014. aastal 6 koera, algaval aastal on see arv pigem 8 (kui just keegi olemasolevatest koertest võistlemist ei lõpeta). Meistrivõistlustel osales 2014 6 koera (koos Vika-Bronaga oleks olnud 7), järgmisel aastal võib see arv olla vabalt juba 8-10.
Meie anname igal juhul endast parima ja osaleme kindlasti nii punktivõistlustel kui ka Eesti meistrivõistlustel. Esimene ametlik võistlus on arvatavasti märtsis, mistõttu jääb meil aega mitteametlikult võistelda ja ennast korralikult ette valmistada.
Kui numbritest rääkida, siis Jazziga tahaks kindlasti osaleda vähemalt viiel punktivõistlusel (parem oleks, kui rohkematel), pääseda poodiumikohtadele ja saavutada esimene järk vähemalt ühel korral (miinimum).
Ferryga tuleb hakata esialgu jälle mitteametlikult võistlema - juba talvel. Kõigepealt taseme hindamiseks ja suurel platsil oleku harjutamiseks (ilma kuskile jooksmiseta). 2015 tahaks Ferryga osaleda vähemalt ühel ametlikul võistlusel - sel hetkel, kui me võiksime olla valmis vähemalt II järgu peale tulemuse sooritamiseks.
2015 on kindlasti ka see aasta, mil tuleb valmistuda uuteks sõnakuulelikkuse reegliteks.
Ja kuigi ma igal aastal luban endale, et uuel aastal hakkan rohkem trenne filmima - siis nüüd vähemalt võistlused (nii ametlikud kui mitteametlikud) peavad küll olema alati jäädvustatud, et saaks taset ja vigu analüüsida!
Ja koertest tuleb uuel aastal palju rohkem pilte teha!
Ja blogisse tuleb palju sagedamini kirjutada!
Ja Jazzile tuleb uus jalutusrihm osta!
Ja mulle tuleb treeningvest osta!

Jazzi mitteametlik SK võistlus 07.12.14

Pühapäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud mitteametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Svetlana Zolotnikova. Tulemuseks SK3-klassis 4. koht (4st), järguta, 188 punkti.


Hindamislehelt
1. Grupis istumine - 10 x 3 = 30 p
2. Grupis lamamine - 9,5 x 3 = 19 p

3. Kõrvalkõnd ilma rihmata - 8 x 3 = 24 p
4. Seisma, istuma ja lamama minek liikumiselt - 9 x 3 = 27 p
5. Juurdetulek seisa ja lama peatustega - 9 x 4 = 36 p
6. Saatmine märki, ruutu ja juurdekutsumine - 0 x 4 = 0 p

7. Suunatud toomine - 0 x 3 = 0 p
8. Metalleseme toomine hüppega üle tõkke - 8 x 3 = 24 p
9. Eseme äratundmine ja toomine - 0 x 3 = 0p
10. Kaugjuhtimine - 7 x 4 = 28 p

Kommentaarid
Meie esimene proov erivõitja klassis. Eesmärk oligi vaadata, mida Jazz tegelikult oskab ja mida mitte. Ja see võistlus andis väga palju tagasisidet. Julgeks öelda, et meile oli see käesoleva aasta kõige kasulikum võistlus! Ilmnes mitmeid üllatusi, mis tagantjärele mõeldes polnudki mingid üllatused, vaid täiesti ette nähtavad vead. Lihtsalt minu kogemus ei osanud neid siis veel sellise pilguga vaadata.
Püsivõtted olid tehtud valdavalt hästi - lamamisel oli Jazz Sveta sõnul korraks nina maha pannud (mis näitab ikkagi mingi stressi olemasolu). Kuid arvestades, et see oli üldse täiesti ehku peale minek ja me polnud püsivusi koos võõraste koerte ning häirijatega juba väga pikka aega teinud (rääkimata varjesse minekust), siis saime me minu arvates suurepäraselt hakkama.
Kõrvalkõnd - positiivne on, et Jazz ei pressinud enam nii hullusti mu jala peale ning hoidis üldiselt paralleerset asendit - ehk tehtud töö on vilja kandnud. Nüüd on aga ilmnenud uued vead - vasakpöörded, mingid imelikud minu selja taha minekud ja peatustel ei lähe ta lõpuni istuma (täiesti võimalik, et tagumise jala pärast)... Kuid meeleolu oli rahulikum ja üldpilt, kasvõi videot vaadates, palju parem.
Peatused kõrvalt - kõrvalkõnd oli ka parem, seisa ja lama peatused olid üle ootuste hästi tehtud (sirged, kiired asendid). Istu peatus - enam-vähem, kuid võiks olla kiirem. Mul on järjest rohkem tunne, et see on ikkagi seotud Jazzi tagumise käpaga ja seda ei saagi võib-olla paremaks.
Juurdetulek - seisa asendis Jazz reageeris Sveta käsule kerge võpatamisega (ennetamine). Üldiselt head, kiired peatused ja tore oli üle pika aja näha ka ilusat kõrvale tulekut!
Märk/ruut - seda, miks Jazz esimesel katsel paremale poole tormas, teab ta küll ainult ise. Järeldan, et talle pole märki saatmine veel täiesti selge. Ja see ruudu alguses (vahel lausa enne ruutu) seisma jäämine on ka mitu trenni eelnenud viga, ehk nulli oleks me saanud suure tõenäosusega igal juhul. Kõrvale tulek oli ka midagi uut...
Suunatud toomine - märki ta ju läks, aga peatumine!!! Minu enda viga, kuna ma pole kunagi trennides märgile 2 meetrise raadiusega ringi ümber tõmmanud - ma küll vaatasin ja kahtlesin viimastes trennides, et äkki Jazz jääb märgist liiga kaugele seisma ja selle tõttu ringist välja, aga polnud kunagi kinnitust saanud. Nüüd sain. Tore, et parandades saime lõpuks võtte tervenisti sooritatud. Märgis peatumine on siiski märksõna. Ja tervet võtet on vaja koos liikumisjuhi ja abilisega, kes hantleid maha paneb, teha - üksi treenides pole see sama, mis võistlustel!
Metallhantel - ma ei oska visata.. Aga tore, et hüppas ja hüppas tagasi. Ja tõi enam-vähem ok kiirusel.
Eseme äratundmine ja toomine - ebakindlus. Miks ta otsustas minna uuesti teisi pulki üle kontrollima, seda võibki iseloomustada vaid selle sõnaga... Sellest võttest oli kahju.
Kaugjuhtimine - nagu punktidestki näha võib, tegi poolikuid asendeid ja liikus (ei tagurdanud lõpuni istuma jne).
Kokkuvõttes vigadest - Kõrvalkõnnil peatused. Pöörded-sammud kohapeal. Pööre vasakule. Suurel platsil võtete järjest sooritamine. Märgi asukoht. Peatus märgis. Asukoht ruudus, Suunatud toomine. Pulkade toomisel enesekindlus. Kaugjuhtimine.
Üldiselt võib öelda, et kõige olulisem tõsiasi, millele ma taaskord kinnitust leidsin, on see, et üksinda ei ole võimalik erivõitja klassiks treenida. Vaja on segavate faktoritega trenne, grupitrenne koos teiste koertega, võistlustrenne liikumisjuhiga suurel platsil, eratrenne ja veel kõikvõimalikke muid trenne. Veelkord - erivõitja klass vajab teatud suunitlusega trenne. Ehk kõiksugu märgid, ruudud ja pulgad saavad täiesti uue tähenduse, kui need paneb maha liikumisjuht võtte alguses, võtted sooritatakse järjest ning kõik see toimub suurel, avaral platsil.
Ainus asi, millest natuke kahju on - jaanuaris toimuva punktivõistluseni on vaid loetud nädalad. Ja see aeg läheb nii kiiresti! Kui me valmis ei jõua, siis me ka ei osale. Vähemalt seni kuni järgu saamine (see eeldab ikkagi teatud stabiilsust sooritustes) on küsimärgi all.
Ja võistlusega seoses tahaksin veel tänada Svetat meie hindamise ja platsil liigutamise eest ning Annet transpordi eest tagasi linna!
Tänane võistlus on mulle väga märgilise tähendusega - ikkagi esimest korda kõige kõrgemas, rahvusvahelises võistlusklassis võistelda. Siia jõudmine on nõudnud juba väga suurt tööd, kuid veelgi suurem töö on alles ees.
Erivõitja klass on lihtsalt nii teistmoodi. Ma mäletan, kui 2011. aasta detsembris osalesime Ferryga esmakordselt sõnakuulelikkuse võistlusel, debüüt-klassis. Osales 14 koera, kogu võistluse ajal oli tohutu melu, kõik kohad olid närvilisi algajaid koerajuhte ja sõnakuulmatuid koeri täis :))) Samas vaimus läksid ka ALG-klassi võistlused. Täna, 2014. aasta detsembris valitses aga hallis haudvaikus. Ja ilmselt valitseks see ka siis, kui erivõitjas osaleks 14 inimest. Mis näitab, et erivõitja klassiks on juba koerajuhid nii palju muutunud, rääkimata koerte tasemest. Mul on hea meel, et meie seda suutnud oleme. 

Jazzi SK võistlus 25.10.14

Laupäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud ametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Vladislava Akimova. Tulemuseks SK2-klassis 1. koht (4st), I järk, 256,5 punkti!

Hindamislehelt: 
1. Grupis istumine - 8,5 x 3 = 27 p

2. Kõrvalkõnd ilma rihmata - 7,5 x 3 = 22,5 p
3. Seisma jäämine ja istuma minek liikumise pealt - 7 x 3 = 21 p
4. Juurdetulek seisa peatusega - 9,5 x 4 = 38 p
5. Saatmine ruutu - 7,5 x 4 = 30 p

6. Suunatud toomine - 8 x 3 = 24 p
7. Eseme äratundmine ja toomine - 9,5 x 4 = 38p
8. Kaugjuhtimine - 7 x 4 = 28 p
9. Eseme toomine üle tõkke - 8 x 3 = 24 p
10. Üldmulje - 7 x 2 = 20 p

Kommentaarid
Meie esimene (ja viimane) võistlus SK2´s läks ootuspäraselt hästi. Nüüdsest jätkame valmistumist juba ainult erivõitja klassiks.
Algne plaan uues klassis osaleda, oli septembri lõpus toimunud SK eksamil, aga kuna Jazz polnud siis veel päris valmis, ei näinud ma osalemisel mõtet. Enne eilset võistlust võtsin 2 eratrenni ja meie probleemid said kiire ja profesionaalse lahenduse - tänu Svetale muidugi.
Võistlusele sõitsime Juliaga - aitäh talle, et viitsis nii vara meie nimel sõita! Tasus ära, sest tema tingimuseks oli, et "lubad, et te saate esimest järku ja võistlete järgmine kord juba meiega SK3´s". Ma lubasin, et anname endast parima ja täpselt poole punkti täpsusega me selle esimese järgu ka saime! :)
Hindamist ma ei kommenteeri. Jäägu see igaühe enda vaadata ja otsustada.
Üldiselt Jazz oli küll kohati liiga energiline ning tänu sellele kannatas ka tehniline pool (peamiselt kõrvalkõnd ja algasendid). Närviline - EI!
Mina jäin võistlusega igatahes rahule. Me ei saanud 0´e. Jazzil polnud raskusi ei suunatud toomise, ei pulkade, ei kaugjuhtimisega. Pulkasid tegi lausa üllatavalt hästi. Kaugjuhtimisel istu asendid oleksid võinud olla sügavamad ja suunatud toomisel hantli haaramine vähem lohakas. Kuid näiteks tõkke ületamisel hantlit tuues oli Jazz niiiiii tubli, et tagasi hüppas ja ka korralikult kõrvale tuli! Mulle tohutult meeldib tema juures, et ta on alati nii püüdlik ja tahab anda endast parima! Aitäh Jazzi, et sa nii tubli koer oled!
Tahaksin tänada ka Annet hea liikumisjuhi töö eest. Huvitav oli proovida standardsest erinevat võtete järjekorda juba SK2 klassis ning sama kõrvalkõnni skeemi, mis oli erivõitja klassis. Andis hea ettevalmistava kogemuse tulevikuks - ja selleks need uued reeglid ju tehtud ongi.

Jazzi SK võistlus 14.06.14

Laupäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud ametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Svetlana Zolotnikova. Tulemuseks SK1-klassis 1. koht, I järk, 263,5 punkti!

Hindamislehelt:
1. Grupis lamamine - 9 x 3 = 27 p

2. Kõrvalkõnd ilma rihmata - 8 x 3 = 24 p
3. Seisma jäämine liikumise pealt - 9,5 x 2 = 19 p
4. Juurdekutsumine - 9,5 x 3 = 28,5 p
5. Istuma minek liikumise pealt - 10 x 2 = 20 p
6. Saatmine ruutu - 9,5 x 4 = 38 p
7. Eseme toomine - 10 x 3 = 30 p
8. Kaugjuhtimine -9 x 3 = 27 p
9. Juurdekutsumine koos hüppega üle tõkke - 10 x 3 = 30 p
10. Üldmulje - 10 x 2 = 20 p

Kommentaarid:
Viimane postitus siia blogisse oli märtsis. Ja kui nüüd täiesti aus olla, siis kuni aprilli alguseni me midagi eriti ei teinudki. Kooli lõpetamine, gümnaasiumikatsed ja eksamid võtsid oma aja. Kuid tunduvalt rohkem oli asi ikkagi jaanuarikuistes sündmustes. Ja nendega leppida on tänase päevani väga raske... Ma tahtsin agilityt teha. Väga tahtsin... Kuid see on saatus ning sellega tuleb siis vist leppida. Kuidagi. Aga motivatsioon oli kadunud.
Jaanuaris osalesime me Jazziga ametlikul SK võistlusel, kus esimesest järgust lahutasid meid vaid mõned punktid (ja seda ka minu rumala vea tõttu).. Peale seda algas nii-öeda mitte millegi tegemise periood. Ma pole tegelikult tänini kummagi koeraga trenni naasnud, kuid püüan selle vea peale homset kooli lõpetamist heastada. Mingis mõttes on see treeningpaus kindlasti ka kasuks tulnud. Alates aprillist olen nii Ferry kui Jazziga omal käel SK´d teinud ning üldiselt on seis stabiilselt hea. Kuid siiski on vaja grupitrenne (eriti Ferryga) ja meie hea treeneri nõu :) Seda enam, et olen nüüd mõlema koeraga valmistamas ette SK2-3 klassi, mis vajab kindlasti juba detailsemaid nõuandeid.
Kui nüüd tulla tagasi Jazzi SK võistluse juurde, siis algselt oli mind kutsutud liikumisjuhiks. Kuna aga osalejaid oli erakordselt vähe, siis otsustati, et kohtunik teeb ise selle töö ära. Seega liikumisjuhti polnud vaja ning mulle anti võimalus ennast osalema registreerida. See oli viimase hetke planeerimine ja ma imestan tänase päevani, kuidas ma suutsin nii operatiivselt tegutseda! Seda enam, et mul oli samal päeval koolis eksam. Sai uuritud  korraldajalt ajakava, lepitud kokku transport, registreeritud, tehtud pangaülekanne ja seda kõike hilisõhtul ja järgmisel hommikul 10 minuti jooksul. Kui ikka väga tahta, saab kõik uimerdamata tehtud!
Võistluseks me valmistusime iseseisvalt paari trenni jooksul. Üldiselt probleeme ei esinenud. Mul endal oli ainult eelmise võistluse kogemuse põhjal tekkinud väike hirm ruuduga - 40 punkti kaotada ei ole tore, ja see on kerge tulema, kui natuke hilja koera peatada, koer ei peatu hästi, või läheb liiga ruudu serva... Aga me saime sellega võistlusel suurepäraselt hakkama! Ohkasin kergendusest, kui nägin, et Jazz ruudu keskkohas peatus ja peale seda võtet teadsin, et meil on esimene järk käes! Ka muud võtted olid üldiselt sooritatud väga hästi. Vigadest on põhiliselt kaks asja, millele tuleks tähelepanu pöörata: Kõrvalkõnnil on Jazz liiga energiline ja surub vastu mu jalga üsna intensiivselt. Kõigis võtetes, kus tuleb lamama minna, vajub ta lamades liiga ette ja seetõttu tõuseb tagaosa kergelt püsti. See viga oli nii ruudus kui ka kaugjuhtimisel.
Võistlus möödus väga positiivselt. Tahaksin tänada Annet ja Svetat hindamise ning Juliat transpordi abi eest! Tänud teile!
Järgmine võistlus on planeeritud augustis. Tahaksin väga vahelduseks ka Ferryga osaleda, sest edasi on tulemas ainult sisehalli võistlused, kus meil on alati olnud raskem võistelda. Peab nüüd trenne tegema ja vaatama, kumb koer paremini valmis on. Ja alati on varuvariandiks Jazziga veelkord SK1 teha.

FOLLOW THE LEADER ENDORPHIN HIT - spordist maha kantud.

Pole blogisse kaua aega kirjutanud - kuna pole enam trenne teinud. Ja agility trenne ei hakka me kahjuks enam ka mitte kunagi tegema... Sõnakuulelikkus on lubatud, kuid piiratult - ja pole teada kui kaua.

Asi algas jaanuaris, mil Jazz ühest agility trennist otse Loomade Kiirabi kliinikusse tuli viia. Siinkohal pean ma meeletult tänama meie treenerit Svetat, kes asja tõsidusest kohe aru sai ning operatiivselt tegutses. Samuti Janelit, kes meid oma trenni ajast Mustamäele kohale sõidutas. Jazz oli tõesti kehvas seisus ning see süvenes trenni jõudes juba minutitega. Jazz oli endale midagi sisse söönud - röntgenpildilt leiti nii juhtmetraati kui ka kirjaklamber. Lisaks olid maksanäitajad 3 korda kõrgemad normist. Mürgistus tekkis ilmselt vasktraadi reageerimisel maohappega. Jazz jäi samal ööl tilguti alla ning pidi veel mitu päeva hiljem käima kliinikus tilka saamas. Saime kaasa antibiootikumid, spets. toidulisandeid, Pro Colini pastat ja Jazzi tuli sööta ainult pudruga - kõik ikka selleks, et pääseksime ilma operatsioonita ja asjad ilusti kõhust välja tuleksid. Õnneks tulidki.
Tol korral selgus ka, et Jazzil on liialt suur magu ja liialt väike maks (kõikvõimalikud seedimisprobleemid jne võivad olla sellega seotud). Lisaks ka maoseina paksenemine. Samuti imestas Loomade Kiirabi töötaja, et Jazzi selg on röntgenpildil selline nagu tavaliselt vanadel koertel...
Järgmine külastus oli vaid paar nädalat hiljem. Olgugi, et olime vahepeal võtnud vastu otsuse, et Jazz on nii päeval kui öösel puuris (sel ajal kui me teda jälgida ei saa ja pole kindlaks teinud närimise põhjust), suutis ta endale sisse süüa puuris aluseks olnud käteräti tükke. Taaskord ootas kliinik ja tilguti. Kuna eelmisel korral oli ta närinud läbi 3 tilguti voolikut, siis seekord pidin ma ise jääma tilga saamise ajaks kliinikusse (~3-4 tundi). Taaskord spets. söögid, pastad jne aitasid olukorrast hästi välja tulla. Kuna see oli teinekordne juhtum, hakkasid nii meie kui ka kiirabi töötajad järjest rohkem veenduma selles, et see närimise probleem on seotud Jazzi tervisega. Kõigepealt suunati meid neuroloogi juurde (Ranno Viitmaa, Tiina Toometi kliinik), kes ütles, et mingeid neuroloogilisi hädasid eriti ei tundu olevat, kuigi refleksid on veidi aeglased. Lisaks tegi ta geenitesti (et välistada geneetilised probleemid, mille osadeks sümptomiteks võivad olla just maksa ja mao probleemid). Test saadeti Saksamaale, kust see tuli tagasi vastusega, mis välistas ka selle geneetilise haiguse. Haiguse nimi, mida kontrolliti, on Trapped NeutroPhil Syndrome (TNS) ja selle kohta saab pikemalt lugeda siit: http://bryningbordercollies.com/TNS
Peale seda käisime Valdeku kliinikus kordus-ultrahelis (sinna saadeti meid kiirabi kliinikust, kuna neil pidi olema parem ultraheli masin), uurimaks kõhuõõnt. Sealsed spetsialistid kinnitasid varasemat - paksenenud maosein, liiga suur magu ja liialt väike maks.
Seejärel sai ette võetud selg ja puusad. Ja sealt see lõplik pauk tuligi.
Västriku kliinik, arst Andrus Allas, 07.03.14.
Diagnoos: Nimmelülide 6 ja 7 diskospondüloos, 12 rinnalüli ja 1 nimmelüli algav spondüloos, nimme-ristluu listees. Tavakoormust talub selg normaalselt, trennikoormust ei talu. Välistatud hüppamine ja intensiivne füüsiline liikumine. Võimalik sümptomite süvenemine elu jooksul.
Puusad olid väga ilusad olnud (loodetavasti A).
Spondüloos on enamasti kaasasündinud haigus (võib tekkida ka varajaste esimeste elukuude jooksul), mis väljendub selgroolülide jäikuses.
Listees tähendab, et luud/lülid on oma kohalt nihkunud.

Västriku kliinikus 07.03.14:

Lühidalt kokkuvõttes - Jazzi agilityga on kõik. Igaveseks. Mul on nüüd sisuliselt kaks Ferryt. Ebaõnn või saatus ei lase mul ka teise koeraga agilityt teha... Koeraga, kes sai spetsiaalselt sportkoeraks võetud. Või õigemini - kes meile sportkoeraks anti.
Kahju on. Tõeliselt kahju. Kahju koerast. Kahju endast. Kahju inimestest, kes lootsid meid näha agilitys võistlemas.
Siia blogisse ei tule kahjuks enam mitte kunagi mitte ühtegi postitust märksõnaga "Jazzi agility trenn" või "Jazzi AG võistlus"...
Väga-väga kurb on seda postitust kirjutada. Kuid need on faktid. Nüüd kuulevad nendest ka meie tuttavad. Inimesed, kes meile kaasa elasid. Inimesed, kes tahtsid, et me midagi saavutaksime. Inimesed, kes meisse uskusid. Kahju on.

Jazz saab kümne päeva pärast kahe aastaseks... Siin pildil on ta veel muretuna näiv, kahe kuune kutsikas.

Jazzi SK trenn 03.01.14

Aasta esimene trenn. Sedakorda Kalevi staadioni juures pargis. Viimati tegime seal trenni septembris, kui valmistusime SK eksamiks. Nüüd oli eesmärk läbi teha kõik SK1 klassi elemendid.
Püsilamamine - püsivusega on kõik ok. Lamama läheb üldiselt ilusti (ei maga enam käsku maha ja kiirus on samuti hea), aga aeg-ajalt jääb minu poole viltu. Premeerin nüüd välisküljelt, et sirgelt lamama kukuks.
Kõrvalkõnd - pole seda kaua aega teinud, mistõttu tehniline pool on veidi kehvemaks läinud. Tuletasime meelde ning taastasime vana hea olukorra. Peamiselt vajavad veel lihvimist ümberpöörded/pööre paremale - jääb liiga kaugele. Samuti jooks (jääb vahel maha).
Istuma minek liikumiselt - hea kiirusega, vaja ennast harjutada mitte koera kontrollima ja järgi vaatama.
Juurdetulek - kõrvale tulek võiks lähemalt toimuda (et ei jookseks mööda). Peab jälle regulaarselt tegema enne võistlust, pikk paus on olnud...
Seisma jäämine liikumiselt - vahel venitab ennast käsu saades liiga välja ja seega liigutab korraks tagakäppa mugavamasse asendisse. Peab uurima kuidas seda parandada saada, pole mõtet pool punkti teadlikult kaotada.
Ruutu saatmine - see võte on ehk kõige riskantsem, kuna ma ei  oska peatada koera õigel ajal (ja ta ei peatu alati piisavalt kiiresti) ja lisaks kipub Jazz jääma ruudu paremasse äärde. Peab seda keskkohta nii palju kinnistama enne võistlust, kui veel võimalik on.
Puuhantel - üldiselt kõik ok, kuigi tagasi võiks minu maitse järgi veel kiiremini tulla.
Kaugjuhtimine - kui pole häiritud - teeb ideaalselt. Kui on häiritud - võib igasugu asju teha. Õnneks on meil TAKO hallis laupäeval võistlustreening, ehk saab samal platsil seda võtet läbi teha.
Tõke -  ainus asi on kõrvale tulek nagu juurdetulekul.
Võib-olla olen ma liiga kriitiline ja need vead pole punktiliselt eriti suured. Aga ma olen idealist ja sellega pole kahjuks või õnneks midagi teha... Usun, et see on siiski positiivne omadus.
Igatahes peamist tähelepanu tuleb nüüd pöörata kõrvalkõnnile, ruudule ja kaugjuhtimisele. Ja ülejäänuga loomulikult tegeleme ka.

2014

Möödunud aasta oli väga edukas ja tõi meile mitmeid ilusaid tulemusi! Loodan, et ka teised jäid oma saavutustega rahule. Usun, et käesolev aasta tuleb veelgi parem ning seda kõigi jaoks! Soovin kõigile head uut aastat!
Millalgi peaks kirja panema eesmärgid antud aastaks, aga kuna nii kiire on, siis ei suuda sellele üldse mõelda. Prioriteet on praegu järgmisel nädalavahetusel toimuv sõnakuulelikkuse võistlus, milleks me usinalt valmistume.

Jazzi AG trenn 30.12.13

Aasta viimane agility trenn. Jazz oli äärmiselt tubli. Rada oli raske, A3 tasemel. Kokku 20 takistust. Vaatamata rasketele nurkadele suutis Jazz pulgad enamasti püsti jätta (60cm)! Pulki kukkus vist mõlemal ringil kaks ja ühe korra lammutas ka müüri. Kontaktpinnad olid suurepärased tänu mänguasjaga premeerimisele. Seekord oli probleeme slaalomiga - Jazz ei suutnud suurelt kiiruselt õigesse väravasse keerata ning tegi ka mujal vigu. Jäin sellegi poolest trenniga väga rahule. Loodan, et jätkame uuel aastal samas vaimus!
Olen siiani koguaeg mõelnud, et peaks enda juhtimise jaoks rohkem "keerutamisega" soome stiilis radasid tegema, kus takistuste vahel on väikesed vahemaad ja üleüldse ruumi vähe. Täna oli minu jaoks tõehetk ja samas hea nali, kui ma panin meie trenni raja agility programmi sisse, koos A-koera halli mõõtmetega. Ma algul arvasin, et programmis on mingi viga - plats ei saa ju nii väike olla... Vähemalt ei saa sinna mitte kuidagi meie joostud rada ära mahtuda! Vaatasin siis videot ja paigutasin takistused "kaardile". Ja nii oligi - keerutamist oi kui palju ja vahemaad täiesti olematud. Olen ilmselt sellega nii ära harjunud ja nüüd ajangi mingit segast juttu keerutamisega, raskematest radadest...

Jazzi AG trenn 29.12.13

Vahepeal on trennid täiesti regulaarselt toimunud - pole nendest lihtsalt kirjutama jõudnud. Oleme nüüd mõnda aega hüpanud 65cm ning Jazz hüppab juba tunduvalt paremini. Täna oli kõrguseks 60cm ning enamikes kohtades jäid pulgad püsti. Kontaktpindu oleme hakanud nüüd rohkem provotseerides tegema (ehk minu edasi jooksmisega). Jazz on äärmiselt kiireks läinud ning seda eriti kiigel. Nn. fly-off oli tänases trennis põhiviga. Proovisin mänguasjaga kontaktpindade premeerimist - Jazzile sobis see variant väga hästi. Osad pulkade ajamised on jätkuvalt lohakusest, kuid enamasti ta ajab neid ikkagi siis, kui tõke on nurga all või on palju keerutamist järjest. Tagant saatmised on jätkuvalt probleemiks (ei oska õige nurga alt hüpata). Ja loomulikult minu juhtimisega on need ka väga seotud - mida rohkem teda abistan (s.t näitan pöördeid varakult ja aitan õige nurga alt takistusi võtta), seda vähem ta pulki kukutab!

Jazzi AG trenn 15.12.13

Pole trennidest päris kaua aega kirjutanud - kiired ajad.
Oleme vahepealse aja jooksul muutnud trennide ülesehitust. Esimene muudatus seisneb tõkete kõrguses. Nüüdsest hüppab Jazz ainult maksimumkõrgust ehk 65cm (loomulikult võimaluse korral, ehk siis, kui see on otstarbekas ning ajasäästlik ka teiste trenniliste suhtes). Teiseks jooksime täna esimest korda nii, et mul ei olnud mänguasi enam käes, vaid see oli pandud raja peal erinevatesse kohtadesse. Jazzi probleemiks on liigne minu peale vaatamine ning seetõttu liiga ökonoomne hüppamine, keeramine ja üleüldse lohakalt takistuste sooritamine. Seekord ta jälgis takistusi palju paremini. Tänu sellele jäid püsti ka pulgad ning kontaktpinnad olid samuti kiiremad. Jätkame samas vaimus, eks näis kuidas asjad edenevad.

Jazzi mitteametlik SK võistlus 07.12.13

Laupäeval osalesime Jazziga TAKO korraldatud mitteametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Anne Tammiksalu. Tulemuseks SK1-klassis 2. koht (6st), I järk, 255,5 punkti!

Hindamislehelt:
1. Grupis lamamine - 10 x 3 = 30 p
2. Kõrvalkõnd ilma rihmata - 9 x 3 = 27 p
3. Seisma jäämine liikumise pealt - 9,5 x 2 = 19 p
4. Juurdekutsumine - 9,5 x 3 = 28,5 p
5. Istuma minek liikumise pealt - 8,5 x 2 = 17 p
6. Saatmine ruutu - 9 x 4 = 36 p
7. Eseme toomine - 10 x 3 = 30 p
8. Kaugjuhtimine - 7 x 3 = 21 p
9. Juurdekutsumine koos hüppega üle tõkke - 9 x 3 = 27 p
10. Üldmulje - 10 x 2 = 20 p

Jazzi SK trenn 29.11.13

See oli tavaline grupitrenn, aga "kogemata" läks nii, et tehtud elemendid olid peamiselt SK1 klassist. Võtete ülevaatus. Järgmisel nädalal on meil mitteametlik võistlus...
Püsiistumine - tegime 2 minutit. Väga hästi keskendub, õige meeleolu.
Püsilamamine - tegime 4-5 minutit. Samad sõnad mis eelmise võtte kohta.
Kõrvalkõnd - väga hea kontakt ja meeleolu. Üldiselt on ka tehniliselt korrektne.
Seisma jäämine liikumiselt - ok.
Juurdetulek - vaja parandada kõrvale tulekut (jooksis varem mööda). Teeme nüüd maiusega, käe abiga.
Istuma minek liikumiselt - vaja tugevam refleks saavutada, kipub vahel eksima. Kiirus võiks parem olla.
Ruut - varem otsis liiga palju targetit. Nüüd teeme ilma - enamasti läheb ilusti keskkohta. Kuid sajaprotsendilist kindlust mul selle võtte õnnestumise osas ei ole. Ja meil on veel vaid nädal aega!
Puuhantli toomine - vahel haarab tormakalt.
Kaugjuhtimine - enamasti teeb väga ilusad, puhtad asendid.
Tõke - proovisime täna esimest korda SK1 varianti - pole probleemi.

Jazzi AG trenn 25.11.13

Suurepärane trenn oli. Tegime eelnevalt nädalavahetusel kodus juhtimisharjutusi, tähelepanu all olid ka pulgad (60cm). Jazz hüppas tänases trennis äärmiselt hästi. Ja minu juhtimine oli samuti palju parem. Oleme A1´ks üldjoontes valmis, kuigi slaalomit võiks igaks juhuks veel raskemate nurkade alt harjutada, juhtimist loomulikult ning mis hetkel kõige olulisem - hakata tegema kontaktpindu ilma premeerimiseta, edasi jooksmisega (ehk Jazz peab hakkama kiiremini targetit puudutama - peab esmalt targetid vahetama läbipaistva vastu ning seejärel nõudma juba maa puudutamist).

Jazzi AG trenn 19.11.13

Esimene katse oli kõige parem. Võib-olla me tõesti ei tohi joosta rohkem kui üks kord (kasvõi parandustega)? Sest kui me lähme puhkama ja teeme uuesti, siis teisel ringil muutub Jazz juba liiga iseteadlikuks ja targaks selle kohapealt, kuhu rada läheb. Ja pulki ajab ka tunduvalt rohkem maha. Vaatasin videosid - kõige probleemsemad on "outile" saatmised - hüppab liiga ökonoomselt ja väikese kaarega, vale nurga alt.

Jazzi AG trenn 18.11.13

Jooksime taaskord vahelduseks A1 tasemel rada. Jazz oli päris tubli, omanik mitte nii väga. Mind jätkuvalt häirib, et ma ei oska iseseisvalt rada terves ulatuses õppida ning sobivaid manöövreid koheselt välja mõelda. Õnneks Jazziga on kõik hästi. Slaalomisse siseneb 90% juhtudest õigesti ning kiirus on viimastes trennides ka päris korralikult tõusnud. 60cm pulki ajab vahel maha, kuid järjest vähem. Uus kiiks on esimesel katsel stardi tõketesse väga lohakalt suhtuda. Lendab pulkadesse täie hooga sisse (kusjuures iga kord erinevat moodi). Ajutine asi, sest ma kavatsen sellele lõpu teha (ehk mitte rada edasi joosta).
 Kiigel on kiirus ka juba suurepärane. A-l samuti. Poom oli paar trenni tagasi kiirem - järelikult pole asjas veel stabiilsust ning kvaliteet on kõikuva iseloomuga.
Kõige raskemaks kohaks osutus rajal slaalomile järgnenud kaks tõket ja tunnel. Siin on meie katsed (tagantlõikamise ja valssimisega):






Lõpuks saime hakkama:

Jazzi AG trenn 17.11.13

Ferry SK trenn 15.11.13

Hoiupaiga platsil.
Tegime püsiistumist, püsilamamist grupis, ruutu, pulkasid, puu-ja metallhantlit üle tõkke. Vaja hakata ruudu ja pulkadega rohkem tegelema.