Pühapäeval osalesime Ferryga Helena Trusi korraldatud mitteametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Aljo Pärn. Tulemuseks ALG-klassis 4. koht (6st), II järk, 143,5 punkti!
Hindamislehelt
1. Ligipääsetavus - 10 x 1 = 10 p
2. Grupis lamamine - 10 x 3 = 30 p
3. Liikumine kõrval rihma otsas - 6,5 x 2 = 13 p
4. Liikumine kõrval ilma rihmata - 0 x 4 = 0 p
5. Lamama minek liikumise pealt - 9,5 x 2 = 19 p
6. Juurdetulemine - 9,5 x 3 = 28,5 p
7. Seisma jäämine liikumise pealt - 9,5 x 2 = 19 p
8. Tõkke ületamine - 9,5 x 2 = 19 p
9. Üldmulje 5 x 1 = 5 p
Kommentaarid
Palav ilm. Omanik närvis. Võõras plats. Tulemuseks taaskord null rihmata kõrvalkõnni eest ning lõplik tulemus II-III järgu piiril. Probleem oli (jälle) selles, et ma ei suutnud adekvaatselt käituda ning selle asemel et kasvõi tund aega oodata, kuni koer korralikult kontaktis on, läksin ma alguspunkti, nõudsin Ferrylt kontakti ja kui ta kontakti ei võtnud, siis leppisin sellega ning alustasin võtet. Oleksin pidanud teda ka rohkem motiveerima enne kõrvalkõndide algust, aga võistlusel ununeb tihtipeale kõik.
Kõrvalkõndidega siis sedamoodi. 0 tuli sellest, et kuna Ferry kontaktne polnud, siis kadus ta ühe ümberpöörde ajal platsi ääres olevaid inimesi uudistama. Õnneks ei tegelenud ta selle lollusega kuigi pikalt ja saime järgmise võtte juurde suunduda!
Lamama minek oli võrreldes trennis tehtavaga suhteliselt aeglane, ei teagi kas motivatsioon kadus palava ilma või pigem minu närvide tõttu. Võimalik et mõlemad.
Juurdetulek oli ligilähedane trennis tehtavaga, kuid siiski oli kiiruse kadu olemas.
Seisma jäämine oli ok.
Tõke samuti.
Üldmulje - kuidas saabki siin võistluspaarile, kellest üks on närviline ning teine esimese tõttu ebakontaktne, anda rohkem punkte?!
Juba 2 nädala pärast on meil ametlik võistlus - jälle võõral platsil ning siis pole mul ju võimalik Ferryt isegi maiusega motiveerida! Kange tahtmine on minna IPSONI ma. võistlusele, mille registreerimine täna lõpeb. Samas sealne plats on hästi raske koertele ning ma ei tahaks Ferryt mööda metsa taga ajada. Peaks samas minema testima oma närve ning looma koerale positiivsema meeleolu kõrvalkõndide ajal. Sest meie jaoks on asi 99% juhtudel õnnestunud (loe: esimese järgu vääriline), kui kõrvalkõnnid on edukalt läbi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar