Tavaliselt võtan ma jalutuskäigule kaasa mõlemad koerad, aga kui ma tahan tegeleda keskendunult ja segamatult ühega, siis teine jääb alati koju. Mingis mõttes tekkib ühe koeraga jalutades tihti selline "puhkuse" moment. Asi pole selles, et ma kahega toime ei tuleks - tulen, aga ühega on ikkagi alati kergem. Ja parem jälgida ja süveneda sellesse, kuidas koer käitub, mida teeb ja mõtleb.
Täna ma võtsin Jazzi, eesmärgiga tähelepanelikult vaadata kuidas on lood tema motivatsiooniga, kuidas ta reageerib häirijatele, kuidas käitub erinevates olukordades jne. Ma olen seda ka varem teinud, kuid mitte nii, et pean mõtlema, mida pärast üles kirjutan.
Ma tegin trenni ära, tulin koju ja praegu seda postitust kirjutades - ma ei oska neid asju sõnadesse panna. Täiesti tõsiselt. Kui Ferryt ma oskan kirjeldada (5 aastaga mingi pilt tekkib) ja võin tema iseloomuomadusi ning käitumist seletada püüda, siis Jazzi kohta ei oska ma praegu ausalt öeldes midagi öelda. Ta on lihtsalt nii teistmoodi. Mitte koer. Bordercollie. See kuulus väljend võiks ju teoreetiliselt kirjelduseks sobidagi. Aga ikkagi ta on kuidagi nii salapärane :) Tahab tohutult tähelepanu, koostööd, mängimist, toitmist, samas on isemõtleja mingitel momentidel... Aga see mil viisil Jazz seda kõike teeb - on harjumatu. Kirjeldamatu. Võib-olla on asi selles, et ta on alles 8-kuune. Võib-olla mitte. Ma ei julge väita, et praeguses vanuses nähtavad käitumisomadused tulevikus muutuda või kaduda ei võiks. Sellepärast ma ei olegi siiamaani teinud põhjaliku tutvustust Jazzist, et ta on selline ja selline. Mulle tundub, et praegu on veel vara.
Ma üritan aasta lõpus kõiksugu asju veidi analüüsida, nii ehk naa peab seadma eesmärgid järgmiseks aastaks, tegema ülevaate käesoleval aastal toimunud sündmustest (siiamaani kõige produktiivsem, kõige aktiivsem, kõige trennide ja sündmusterohkem aasta!). Aga kas ka Jazzi iseloomu - eks näis...
Nüüd aga trenni juurde tagasi.
Tegime Jazziga ligipääsetavust (et ignoreeriks inimesi), kõrvalkõndi ja juurdetulekut. Tal on juba ammusest ajast peale väga hea püsivus olnud (eemaldusin 25 sammu).
Nagu enamik juba teavad, siis mul kodus ei eksisteeri kummalgi koeral söögikausse. Vähemalt suurema osa ajast. Teen iga päev nendega trenni ja seal saavad nad oma päevase toiduportsu. Jazz on külmade ilmadega kõhnaks jäänud ja seega oli tal täna väga hea motivatsioon. Toidukogust suurendame sellegipoolest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar