Jätkame siis siinkohal järgmise koeraga.
Bordercollie kutsikat ootasin ma juba üle aasta ning sobival ajal üks tubli koeralaps meie perre ka saabus! Hea, et mitte aasta tagasi, kuna siis polnud mul kindlasti veel piisavalt kogemust. Alati võiks kogemusi rohkem olla ning praegu tagantjärele vaadates näen ma kindlasti mitmeid asju, mida ma järgmise kutsikaga teistmoodi teeksin. Aga inimene õpib kogu elu ja elu lõpuni ei saa oodata! Kui rääkida nendest asjadest, siis pean eelkõige silmas varasemat "vabadust" vanuseliselt (st. teiste inimeste, koertega kohtumine + treeningud kodust kaugemal algavad juba 2 kuuselt). Siiski oli mul ka põhjust ettevaatlikusele - Jazz jäi paar nädalat peale koju saabumist haigeks ning tema ravi kestis pea kuu aega - esmased soovitused ja vahendid kliinikus ei mõjunud ning lõpuks pandi ta Loomade Kiirabi kliinikus tilgutite alla. Peale seda oli veel pikk antibiootikumikuur ning spetsiaalne taastumiseks mõeldud söök.
Olen väga õnnelik, et pidasin algusest peale kõige tähtsamaks häid suhteid ning nendele palju rõhku panin. Tehnilisi asju saab alati tagantjärgi teha, aga kutsikaeas loodud suhet mitte nii kergelt!
4-6 elukuuni tegi Jazz trenne kasvataja juures (tänud!!!), kus jõudsime tegeleda "põhialustega" ehk harjutada vaja minevaid asju nii sõnakuulelikuses kui ka agilitys.
5 ja poole kuuselt osales Jazz ka karjatamisekoolitusel - kus küll midagi eriti tol korral ei teinud, kuna oli lihtsalt veel liiga kutsikas iseloomult! Kunagi ehk õnnestub uuesti proovida...
Siinkohal pean ma veelkord tänama meie kasvatajat, Natalja Garastsenkot, kellega meil küll hiljem lahkarvamused tekkisid, kuid kes meid väga palju aitas, toetas, trennidesse ja üritustele kohale viis ning hiljem tagasi tõi. Oli hiljem mis oli, aga tänud on ta ära teeninud!!!
Vahepeal oli umbes 1,5 kuuline paus, mille käigus me iseseisvalt üht-teist harjutasime ning seejärel jätkasime juba Sveta trennides. Olin algul murelik, et oleme vanuse ja oskuste suhte poolest teistest maha jäänud, kuid Sveta rahustas mind ning peatselt mõistsin ma, et kõik on korras :) Kuigi kahtlused jäid veel päris pikaks, siis nüüdseks olen täiesti rahulik ja ei tahagi nii hirmsasti edasi tormata..!
Esialgu võtsime me eratrenne sõnakuulelikuses ning peatselt leidis Sveta meile koha ka agility trennis. Nüüd üritamegi mõlemas maksimaalselt palju kohal käia ning areneda! Progress on vägagi märgatav ja peab hakkama mõtlema sellele, et järgmine aasta ei võistle ma enam ainult Ferryga - selleks ajaks on ka Jazzil vanust nii palju, et teha esimesed etteasted sõnakuulelikuses ja agilitys!
Iseloomult on Jazz kohati tagasihoidlik ja rahulik, järgmisel hetkel aga täiesti hullumeelne ja vägagi aktiivne. Praeguses vanuses hakkab tal ilmselt tulema see muutlik periood, kus kõik asjad, tujud ja meeleolud kõiguvadki üles-alla. Ja eks bordercollied ongi sellised huvitavad, et suudavad väga erinevalt käituda ja kohanduda vastavalt oludele, mis on iseenesest enamikel juhtudel väga hea!
Jazz on väga tubli kasvav borderipoiss!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar