Kuna Ferry kõige suuremaks häirijaks on endiselt KOER (eeldatavalt mänguhimuline, suur ja sõbralik), siis seetõttu olen seadnud ülesandeks teha lähiajal trenne just sellistes olukordades, kus taoline häirija esineb.
Ja soovitavalt nii, et oleme jalutamas ning kuskil kaugemal on teine koer (kindlasti rihma otsas, et ma saaksin ise distantsiga mängida), ma võtan maiuse välja ning nõuan Ferrylt kontakti, püsilamamist jne.
Eile oli esimene taoline trenn - ümbruskonda on kolinud uus koer, kes oma 9-kuulise olekuga lisaks endale ka Ferry hulluks ajas :)) See koer niutsus, haukus, tiris... Ferry ei suutnud keskenduda ei kõrvalasendis, ei püsilamamisel. Ometigi oli ta rihma otsas ja mina temast vaevalt 3 sammu kaugusel (1,5m rihma jagu). Kui ta oleks rihmastamata - oleks ammu minema jooksnud. Nüüd vahtis ringi ning ma meelega tegin lamamist hästi pikalt (u. 7-8 minutit), et näha, kas ta sellisel juhul on ka võimeline mingil hetkel minema panema. Õnneks polnud. Vahtis ainult ringi, vahepeal otsis ise kontakti, mille eest ma ka kiitsin ning aeg-ajalt premeerisin.
Nüüd ma saan tegelikult aru, kuivõrd raske on Ferryl keskenduda kohas, mis pole treeningplats või kus me mitu korda järjest trenni pole teinud - ta pole harjunud ennast kiiresti "ümber lülitama" ehk kui ma järsku jään seisma ja nõuan mingi elemendi sooritamist. Seega on see prioriteet, millega me üritame lähiajal tegeleda - ning kindlasti rihmastatult. Kui teen elemente, kus koer peab minust eemale jooksma (ruutu saatmine), siis rihm lohiseb järel (ükskõik kas koht TUNDUB häirijateta, või ei - on varemgi tundunud, aga ikka ilmub "maa-alt" välja koer või inimene ja Ferry jookseb minema). Teine lugu on treeneri juuresolekuga grupitrennides - seal võib rihmata olekut harjutada, kuna praktika on näidanud, et seal tuleb Ferry mingi hetk ise kontakti otsima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar