1. päev - suhteliselt hea ja progressiivne trenn õhtupoolikul.
Asendite vahetust tegime 5, 10 ja isegi 15 sammu kauguselt. Lamamisest istumine oli ideaalne, seismisel tammus esikäppadega, aga tehnika oli muidu ok.
Liikumiselt istuma minek - esimeste trennide kohta väga hea. Aitasin käemärgiga.
Juurdetulek peatusega ja ilma - panin koonused (lillepotid) maha ning sain alles nüüd aru, kui halvasti Ferry tegelikult peatub. Käsku saades liigub veel u. 1,5-2 meetrit. Võiks palju paremini. Läbijooksude kiirus hakkas langema ning üritas isegi seisma jääda ilma käsuta, seega sai võetud vastu otsus, et järgmise päeva trennis püüame kiirust tagasi saada ning läbijooksude arvu tõsta.
Püsilamamine 2 min - oli suurepärane.
Püsiistumine 1 min - samuti väga hea.
Asendite vahetust tegime 5, 10 ja isegi 15 sammu kauguselt. Lamamisest istumine oli ideaalne, seismisel tammus esikäppadega, aga tehnika oli muidu ok.
Liikumiselt istuma minek - esimeste trennide kohta väga hea. Aitasin käemärgiga.
Juurdetulek peatusega ja ilma - panin koonused (lillepotid) maha ning sain alles nüüd aru, kui halvasti Ferry tegelikult peatub. Käsku saades liigub veel u. 1,5-2 meetrit. Võiks palju paremini. Läbijooksude kiirus hakkas langema ning üritas isegi seisma jääda ilma käsuta, seega sai võetud vastu otsus, et järgmise päeva trennis püüame kiirust tagasi saada ning läbijooksude arvu tõsta.
Püsilamamine 2 min - oli suurepärane.
Püsiistumine 1 min - samuti väga hea.
Mõlemal püsivusel eemaldusin 15 sammu.
2. päev - hommikune trenn hea, pärastlõunane katastroof.
Hommikul tegime asendite vahetust, liikumiselt istuma minekut ja püsilamamist 3 minutit. Kõik olid suurepäraselt sooritatud.
Pärastlõunasest rääkides - tahaks, et seda trenni poleks olnud... Esimene taktikaline viga - võtsin koeralt ära jalutusrihma. Teine taktikaline viga - vaatamata oma lubadusele koerte läheduses trenni mitte teha, tahtsin ikka püsivust harjutada.
Trenn algas liikumiselt istuma minekuga - väga hästi sooritatud, käemärgiga.
Püsilamamine - kaugemalt tuli tuttav koer. Nägin teda juba u. minut aega varem ja enne Ferryt, aga tahtsin ikka treenida püsivust (tegelikult kokkuvõttes rikkusin seda). Ferry läks mingi hetk, kui see koer lähedusse jõudis, täiesti lukku. Ja alles siis ma hakkasin premeerima minema, kuna oli tunne, et kohe paneb minema. Ja miljoni küsimus - mis te arvate kas ma jõudsin Ferryni? Ei jõudnud. Pani otse üle autotee (jumal tänatud, et ma kuskil kõrvaltänavatel trenni teen) ja läks mängima. Tassisin ta sealt ära, aga nagu sellest veel vähe oleks olnud - jätkasin trenni ja ikka ilma rihmata (kõige lollim tegu üldse).
Juurdetulek - istuma jättes pani jälle üle autotee, kuna nägi kõnniteel olevat vanatädi... See kukkus teda paitama - mis ühel retriiveril veel õnneks vaja on? Ja ega ma teda kohe kätte ei saanud - jooksis selle tädi juurest mööda tänavat edasi u. 50 meetrit, siis jäi seisma, aga kuna ta sai aru, et ma vihane, siis siia käsu peale seisis ja mõtles pikalt kas tulla või mitte. Lõpuks tegin sellist trikki (kuna mul polnud soovi teda mööda tänavaid taga ajada), et andsin istu käsu ja klikkisin - Ferry kohe rõõmustas ning tuli ära.
Tegime jälle edasi - juurdetuleku kiirus täiesti kadunud, koeral tuju kadunud, minul samuti. Mingi hetk lõpetasime (oli ka aeg!).
2. päev - hommikune trenn hea, pärastlõunane katastroof.
Hommikul tegime asendite vahetust, liikumiselt istuma minekut ja püsilamamist 3 minutit. Kõik olid suurepäraselt sooritatud.
Pärastlõunasest rääkides - tahaks, et seda trenni poleks olnud... Esimene taktikaline viga - võtsin koeralt ära jalutusrihma. Teine taktikaline viga - vaatamata oma lubadusele koerte läheduses trenni mitte teha, tahtsin ikka püsivust harjutada.
Trenn algas liikumiselt istuma minekuga - väga hästi sooritatud, käemärgiga.
Püsilamamine - kaugemalt tuli tuttav koer. Nägin teda juba u. minut aega varem ja enne Ferryt, aga tahtsin ikka treenida püsivust (tegelikult kokkuvõttes rikkusin seda). Ferry läks mingi hetk, kui see koer lähedusse jõudis, täiesti lukku. Ja alles siis ma hakkasin premeerima minema, kuna oli tunne, et kohe paneb minema. Ja miljoni küsimus - mis te arvate kas ma jõudsin Ferryni? Ei jõudnud. Pani otse üle autotee (jumal tänatud, et ma kuskil kõrvaltänavatel trenni teen) ja läks mängima. Tassisin ta sealt ära, aga nagu sellest veel vähe oleks olnud - jätkasin trenni ja ikka ilma rihmata (kõige lollim tegu üldse).
Juurdetulek - istuma jättes pani jälle üle autotee, kuna nägi kõnniteel olevat vanatädi... See kukkus teda paitama - mis ühel retriiveril veel õnneks vaja on? Ja ega ma teda kohe kätte ei saanud - jooksis selle tädi juurest mööda tänavat edasi u. 50 meetrit, siis jäi seisma, aga kuna ta sai aru, et ma vihane, siis siia käsu peale seisis ja mõtles pikalt kas tulla või mitte. Lõpuks tegin sellist trikki (kuna mul polnud soovi teda mööda tänavaid taga ajada), et andsin istu käsu ja klikkisin - Ferry kohe rõõmustas ning tuli ära.
Tegime jälle edasi - juurdetuleku kiirus täiesti kadunud, koeral tuju kadunud, minul samuti. Mingi hetk lõpetasime (oli ka aeg!).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar