Ferry SK võistlus 08.06.13

Täna osalesime Ferryga TAKO korraldatud ametlikul SK võistlusel, kohtunikuks oli Svetlana Zolotnikova. Tulemuseks AVA-klassis 5. koht (6st), III järk, 120 punkti! Ju siis Ferry sisimas veel ei taha ülemineku jaoks esimesi järke ja mina pole veel valmis!

Hindamislehelt
1. Grupis lamamine - 8 x 3 = 24 p
2. Liikumine kõrval ilma rihmata - 7,5 x 2 = 15 p
3. Lamama minek liikumise pealt - 10 x 2 = 20 p
4. Juurdetulemine koos seismise peatusega - 0 x 3 = 0 p
5. Seisma jäämine liikumise pealt - 6 x 2 = 12 p
6. Eseme äratoomine - 7 x 2 = 14 p
7. Kaugjuhtimine - 9 x 3 = 27 p
8. Tõkke ületamine - 0 x 2 = 0 p
9. Üldmulje - 8 x 1 = 8 p

Kommentaarid
Üle pika aja julgesime taaskord ametlikult võistelda.
Kuna mul on seoses varasemate kogemustega tekkinud hirm kõrvalkõnni ees ja iga jumala võistlus on eesmärgiks "kõrvalkõnd üle elada", siis seekord otsustasin, et aitab - kui see on tõesti meie ainus probleem, mis takistab I järgu saamist ning viib mind koguaeg minestamise äärele, siis on parem see ära lahendada, Niisiis keskendusimegi trennides peamiselt kõrvalkõnnile. Ja võistlusel saigi see PALJU paremini tehtud, kui varem! Ferry näitas isegi kohati ilusat kontakti ja pöörete mitte maha magamist. Aga kuna ma teda absoluutselt ei usalda, siis seetõttu andsin ikka ühe või kaks lisakäsku, et ümberpöörded tehtud saaks.
Nüüd siis see osa, mis viis meid kolmanda järguni...
Püsilamamine - tuli lõpus ise kõrvale. Kuigi ta on seda viimastes trennides ka mitmeid kordi teinud, siis pidasin oluliseks, et ta ära lamaks ning ei tegelenud selle parandamisega eraldi. Muidu olevat ilusti, väga keskendunult lamanud. 6 punkti lihtsalt maha visatud.
Lamama minek liikumiselt - hea kiirusega, ei nuuskinud, tegi kõik nagu vaja.
Juurdetulek - see võte, mille pärast ma kõige rohkem enda peale vihane olen ja mis mind tõenäoliselt enam öösiti magada ei lase. Väga hea õppetund, mis juhtub siis, kui lihvida võtte üht osa ja jätta teine tahaplaanile. Tegelesime peatumise kiiruse ja jooksu kiirusega, kuid püsivus??? Ferryl polnud sellega varem probleeme, kuid just viimase paari nädala jooksul juhtus mitu korda, et ta jooksis mulle vastu või tõusis püsti! Ja täpselt nii juhtus ka võistlusel - selleks ajaks kui ma ümber keerasin, oli Ferry peaaegu juba poolel teel... Sealt edasi tehtud peatus ja võtte lõpp oli perfektne, aga null oli ju juba käes.
Seisma jäämine liikumise pealt - hajevil oleku tõttu hakkas minu tagasitulekul midagi nuuskima ja liikus edasi - andsin kohe lisakäsu, et vähemalt mitte nulli saada - noh see toimis, kuigi polnud just kõige ilusam vaatepilt.
Eseme äratoomine - jäin väga rahule, et see võte sai meil sooritatud, arvestades, mis sellega varem toimus. Andsin käsu rahuliku häälega, et koera mitte üles kütta - ta oli seda niigi juba ise teinud. Läks hea kiirusega, hantli juures juba mõtles mingeid imelike mõtteid, kuid võttis hantli ja tuli suurepäraselt, kiiresti tagasi. Paar meetrit enne mind hakkas joostes vasakule kalduma - seega ma andsin kiiresti lisakäsu, et ta õigesse kohta oma trajektoori ja imelike mõtetega jõuaks ja lollusi tegema ei hakkaks. Sai tehtud küll.
Kaugjuhtimine - ei läinud esimese käsu peale istuma. Noh - häiritud olek võistlusel, mis seal ikka.
Tõke - hüppas ja otsustas natuke joosta - noh et nüüd ju juba võiks... Tuli siiski koheselt tagasi (tubli koer) ja tegime lihtsalt trenni mõttes uuesti, koos käemärgiga. Teine katse on ikka teine katse - ilusti hüppas, istus, hüppas tagasi... Oeh.
Üldiselt oli võistlusel siiski ka väga palju positiivset - esiteks meeldis mulle väga, kui hästi Ferry platsist väljaspool keskendus ja suurepäraselt kontaktis oli (sest varem ei suutnud ta võistlustel sedagi), teiseks kui hästi ta võtete vahel platsil käitus (loomulikult koos minu poolse kontrolliga) ja ka sellega kui hästi ta kõrvalkõndi tegi. Jäin rahule endaga, et ennetasin võimalike probleeme lisakäskudega (mõte oli - peaasi et mitte null - ja see oli õige otsus). Väga meeldisid hea liikumisjuht (võtted olid ilusti-kiiresti järjest tehtud, kõrvalkõnni skeem polnud liiga pikk) ja kohtunik, kes mõlemad võistlejaid igati toetasid. Meeldis, et meie koertekooli õpilased elasid üksteisele kaasa, lohutasid, kui miskit kiiva kiskus ja olid õnnelikud teiste saaavutuste üle. Meeldis, et see võistlus andis meile täiesti teistmoodi uue kogemuse. Meeldis, et ilm polnud liiga palav.
Kui nüüd kokku lugeda, palju oli tegelikult positiivset, siis võib öelda, et võistlus läks tegelikult suurepäraselt!!!