Trenn algas slaalomi tegemisega. Viimnegi abi kadus järk-järgult lõplikult ära. Asjaga ühele poole saades tegime juba 4 sirgel asuvat pulka koos tõkke hüppamisega (et ei jääks viimases väravas palli ootama) - kiirust veel eriti polnud ning eksis tihti, kuid eks see oli seotud veel nii vähese kogemuse, ebakindluse kui ka väsimusega (tegime päris pikalt). Järgmises trennis, kui koer värskelt võetud on, teeme kohe 4 sirgel olevat pulka ja vaatame mis saab! 1-2 trenni pärast võib ilmselt juba väravaid lisandada - ning siis hakkab pihta kiiruse tõusmine/tõstmine (ma ei tea kumb on õigem sõna kasutada - kiirust tõstab vist pigem koer ise, kui asi juba täiesti selge on?) ja keerukate nurkadega mängimine.
Seejärel jätkasime rajaga (8 takistust) - see oli nii jooksmise (pidi õigel ajal õiges kohas olema), koera usaldamise (pidi koera tõkkele saatma ja mitte jääma kontrollima kas ta läks, vaid panema ise juba järgmise takistuse juurde) kui ka juhtimise (3 eestlõikamist järjest) peale. Ehk siis tegelikult täiesti tavaline lihtne rada, kus mõningaid agilitys iseenesestmõistetavaid asju vaja läks - aga mis kohati päris suurt pingutust nõuavad! Jazz oli väga tubli ja mida paremini ma juhtisin, seda kiiremaks ta läks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar