Männikul nagu tavaliselt. Küsisin seekord Svetalt hästi palju eelnevalt kirja pandud küsimusi ja mul isegi õnnestus kaamera hädapäraselt tööle saada, et jutt enda jaoks salvestada. Väga kasulik!
Esiteks uurisin meie suhete, rihmata jalutamise ning SK trennide seoste kohta.
Lühidalt ja kokkuvõtlikult - on vaja ikkagi leida see koht ja aeg ning muuta rutiiniks jalutuskäigud ilma rihmata. See eeldab turvalist keskkonda, mis oleks teedest ja inimestest eemal - nt. Männiku karjäärid ja mets. Eesmärgiks on, et Ferry hakkaks mind rohkem jälgima ja rihmast vabastamine ei tooks kaasa "horisondini jooksmise" efekti. Ta peab nägema, et vabadus muutub kiiresti igavaks ja parem on minuga kontakti otsida. Seda kõike tuleb targalt ja läbimõeldult teha, kuid õnneks on mul vastav info nüüd olemas :) SK trennidega on väga lihtne - need tuleb jalutuskäikude sisse panna!
Järgmiseks huvitas mind ja võib-olla huvitab veel kedagi - kuna me võistlema lähme? Sveta arvas, et suure tõenäosusega mitte enne maid. Veebruaris ja märtsis on TAKO hallis küll kaks võistlust, aga kuna Ferryl on seal kinnistunud täiesti vale meeleolu ja harjumused, mille ravi eeldaks palju tihedamaid trenne antud kohas (mida ei saa aga kahjuks kuidagi võimaldada), seetõttu pole mõtet järjekordseid ebameeldivaid kogemusi saada. Aprillis on võistlus IPSONI platsil - kuhu me kindlasti ei trügi. Tuleb harjuda väliplatsidega märtsi-aprilli jooksul ning siis saab vaikselt edasi vaadata.
Taolised pausid tulevad aga pigem kasuks kui kahjuks - aasta on pikk ning esimese kolme kuuga ei ole me tegelikult midagi kaotanud! Kuigi mul endal on vajadus kuskil pidevalt osaleda. See on omaette haigus, mille raviks on lihtsalt... Mitte osalemine :)))
Seega saan mina ennast rahulikult ravida ning samas tegeleda Ferry probleemidega, et olla paari kuu pärast heas võistlusvormis!
Ja mitteametlikel võistlustel osaleme me igal juhul - seal on võimalik trenni teha.
Siis olid mul veel mõned tehniliste elementide kohased küsimused ning oligi "juba" kõik.
Jõudsime veel u. 10-15 minutit Ferryga SK elemente teha - kogu trenni aja oli ta senimaani olnud lahtiselt ning sai ise minu juurde tulemise eest preemiat. Selleks kulus 20 minutit, kui Ferry seisis keset lagendiku ning vaatas, et siin polegi enam eriti midagi teha - ja hakkas rohkem minu tähelepanu otsima! Lõpuks istus lihtsalt minu juures, ilma igasuguse käsuta.
Tegime juurdetulekut - läbijookse. Sveta tahtis näha, kaua läheb aega, kuni Ferry harjutustest üle keema hakkab. See toimus sisuliselt kohe - peale esimest premeerimist! Seda "pea noogutamist" ja koera poolt iseenda üles kütmist peaks pigem otseselt keelama kui ignoreerima - proovisime viimast ning Ferry ei teinud mingeid järeldusi. Seega signaal oli tema jaoks segane ning ta ei mõistnud, et see mulle ei meeldi. Tuleb hakata mõistma andma!
Lisaks jõudsime veel kaugjuhtimist - kehv. Peab rohkem häirijatega, võõrastes kohtades tegema. Enne häirijad ja siis distantsi suurendamine - olime siiamaani vastupidi teinud ja asi tundus edukas. Seega lähme oma sammude arvuga tagasi (võõrastes kohtades) ning üritame panna Ferryt raskemas situatsioonis sama hästi keskenduma.
Korduskäsu peale mitte kiita - mina olin mõelnud senimaani, et ta teeb ju teisel katsel õigesti - tegelikult on see vale arusaam ja koer hakkab arvama, et võibki alles teisele käsule reageerida!
Istu-seisa ning seisa-istu tehnikat tuleb käega hakata lähedalt tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar