Taaskord läksime koertepargi juurde. Meil kahjuks pole siin eriti kohti valida - suuremat maad vajavate trennide jaoks on vaja lagedat, piisavalt siledapinnalist ning samas ohutut (ehk suurtest teedest ja liiklusest eemal olevat) platsi. Ja just viimase suhtes on kõige keerulisem. Kui tahta, siis võib muidugi bussiga sõita lauluväljakule või kuskile keset metsa. Aga igapäevaselt ma seda küll ei saa endale lubada. Seega võõrastes kohtades teeme trenni enamasti rihma otsas ning valime harjutused, mis on rohkem keskendumise peale (sest kõikvõimalike harjutusi, kus on vaja jooksmist ja veel jooksmist, ei vaja me samuti liigselt - teadagi miks).
Ferry tegi trenni teisena - tahtsin vaadata, kuidas mõjutab see tema meeleolu. Midagi eriti hullemaks ei muutunud. Võib-olla motivatsioon oli veidi kõrgem. Aga ei hakanud üle keema.
Esimeseks oli juurdetulek. 25 sammu, läbijooksud + seisa peatusega. Eesmärgiks oli peatumise kiirus, samas jälgida mitte ennetamist. Tegime paar korda ka väiksemal distantsil. Refleksi on vaja paremaks ja kindlamaks saada, seega peaks rohkem saatma ümber puude ja siis peatama, samuti distantsiga pidevalt mängima. Enam-vähem oli OK, kui välja jätta eelpool mainitud peatumise kiirus.
Ruutu saatmine - asukoht muutus. Jälle 2 korda toidukausiga, hiljem ilma. Distants oli algul kuni 20 meetrit, ilma toidukausita jõudsime 15´ni. Aeg-ajalt pakkus ikka koonuste juurde minekut, aga siis vähendasin distantsi, kuni tegi õigesti ja hakkasin jälle kaugemale minema.
Viimaseks võtteks oli kaugjuhtimine. Tegime taaskord istu-lama ja seisa-lama, aga seekord segamini, st. koer ei teadnud mis järgmiseks tuleb (lama asendis olles). Jõudsime edukalt 8 meetrini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar