Kuna eelmisel reedel saime ülesande teha metallhantlit kodus, lausa 2-3 korda päevas, aga Jazz hakkas ootamatult seda niimoodi vältima, et põgenes teise tuppa ning ei tahtnud asjaga mingit tegemist teha, siis seetõttu peale 2´te taolist päeva otsustasin erakorralise meditsiini ehk Sveta poole pöörduda, et midagi kiiresti ette võtta.
Tegimegi eratrenni, minu ainus mõte peas keerles ümber metallhantli...
Seekord oli hantel juba plaasterdatud ning tulemus oli silmaga näha. Kuna Jazz sai peale ühte hammastega puudutamist aru, et hantel polegi enam nii ebameeldiva "maitsega", siis seetõttu õnnestus asi viia kunagisele tasemele - ehk me mängisime ja sikutasime hantliga, premeerides algul palliga ja hiljem lihtsalt hantli endaga mängu jätkates. Vähemalt on probleem mingil määral lahendatud ning koer ei lähe loodetavasti enam stressi puhtalt metallhantli nägemisest!
Lisaks tegime veel sadat asja, et näha progressi ja võimalike vigu.
Puuhantli toomist - tagasi tulekul kõrvalkäimine hantel suus, koos peatusega. Paar ideaalset korda, kus ei sülitanud hantlit välja. Mängisime hantliga sikutades.
Istu/lama/seisa peatusi kõrvalt - kogu element, ehk koos püsivusega. Käisin ümber koera, et provotseerida käppasid liigutama. Püsis ilusti kõigis asendites, kiirus oli ka väga hea!
Juurdetulek - läbijooksu kiiruse parandamine (hakkasin palli veel hiljem viskama, kuna senini oli Jazz viimased 5-7 meetrit aeglasemalt liikunud, oodates peatumise käsku või palli viset). Peatumise kiirust lihvisime samuti, ühel korral ka ainult käemärgiga.
Kõrvalkõnd - sirgetel, 10-20-30 sammu. Võrratu sooritus!
Kaugjuhtimine - istuma minek rihma abiga. Progress oli seekord juba märgatav - lõpus Sveta enam ei aidanudki, vaid seisis lihtsalt Jazzi taga - ja kuna talle oli peale kümneid kordusi kinnistunud, et maius tuleb Sveta käest, siis ta läkski paar korda ideaalselt lamamisest istuma, vaadates lootusrikkalt selja taha :)) Head sooritused olid kuni 6-7 sammu kauguselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar